kerglane`kergla|ne g -seHljRId(-laine) sporeP/-lenePhl, hv -läneKJn/, HlsKrk; `keŕgläneRan(-lane) Nõo, `keŕgla|ne g -tsehvPuh 1. kergemeelne, järelemõtlematu, albivõitu; napakas lühükese `latvaga `kerglased `tütrikudLüg; tama ise täis mies, aga `kerglaise `mielegaVai; Mis sa siiss mo undruguga käid ja mis sool `jälgas on? Küll sa oled `kerglaneRei; `kerglane ja edeb inime, ehitäb (ehib) vägä paeloVig; peast `kerglane Kse; üks va `kerglase aruga inimeRis; tüdrukud on nii `kerglased, ajavad poiste `riided `seĺgaJuu; `kerglase mielega inimeVJg; kergat́s on `kerglane, jutu ja oleku poolest kaPlt; `kerglane, `puudulik, si̬i̬ tävve `mõistusega ei ooleKrk; veli `olli täl ka serände `keŕgläne mi̬i̬s, ai serätsit imelikke jutteNõo || peru, erk (hobune) erk obu, `kerglane või nõnnaLNgVrdkergakas, kergekas, kergeke, kergelane, kergelik, kerge|poolne, kerge|võitu, kergikäne, kerklane 2. kehvavõitu vili on tänavu `kerglaneJMd 3. liikuv, elav peremes oli nisuke väga `kerglane mees. ta oli virk ja `kerge nagu kirpPal