kerge `kergeüld; `keŕgeMarKsisporeL/`keŕdeLei/; komp keremKod, kerembNõoSanV(keŕembHar), `keŕgimpKam 1. a. (suhteliselt) väikesekaaluline `kerge regi; midä `kerge `paadiga viga `mennä `sõudama; tüö `vankri mis ise `rautas sie õli `kerge kui vokkLüg; `kuivand `aaba on `kergeVai; `Kerge just kut kaera kot́t, äi koalu midagiPöi; üks kergitos `kergid `õĺgaKul; `kerged villa kotti ei jõua `tõstaTõs; sii on `oopis `kergemad linad, pane sada kakskümmend viis peo, siis soad leesika; ma olen nüid paelu `kergemaks läind, kui ma `enne olinJuu; meie margapu ei `näita enamb `õigust, nui on `kergest läindKad; `kerge kui udu suĺgLai; kuusk on kõige `kergem puu. kaśk on `raskePlt; `kerge kaup (pudukaubad) KJn; kuurm jäi õige `kergese Trv; `vaika (puhvaika) om `keŕgemp ku kassuk, kassuk om jo `kangePuh; ku `maltspu toores om, siss om rasse, ku kuivab, siss om `kergeOte; ku ladvaʔ ütele poolõ, sõ̭ss saa tõnõots saa `keŕgep (~ `keŕgemb), tõnõ rasõ˛õmb, sõ̭ss ei˽saa˽kupu `nõstaʔUrv; Lää ti̬i̬ hindä kergembäss (lähen ekskrementeerima) Räpb. mitte tihke, kohev, sõre Tänä oli `kuogi ruog kohe `paksuseld just paras, nää ku siis `jääväd `kuogid hüäd `kergedKuu; `Kerge ku `pärmiga `kerkindLüg; oh kui `kerge pöld on – nii εε künda. muld on nii `kerge, mud́u kohiseb adra ees; einad on nii `kerged – jo ni kuivad ka on; ühekorra kut abu piima petti oli, see tegi supi nii `kergeks Khk; leva juur tõuseb siis `kergeks, siis ta kergitab ta ää Muh; lina tahab saada `rasked maad, ega lina `kerge maa peäl ei kasvaVig; kergitab `patja, kohendab, teeb `kergesTõs; `värske lumi on kohevil ja `kergeVän; vill on ilus puhas, nüid on `easte `kergeJuu; `kerge lumi, kohe lükka jalaga laialiJJn; leivad on `kerged, `äśti `kerkindAnn; kui sulab lumi ära, siis on jo maa `kerge, vedelVMr; `kerged maad on liiva maadPlt; lina oo `keŕge, ku karva mütsäk, ei lää `kuiki paĺlu punna `pääleKrk; `tat́rik `kaśvi `keŕgimbä maie päälKamc.(väiksema tiheduse tõttu) liikuv, lainetav (veest) vesi on `kerge sügise `aegu, kui vähe tuuld on, nii on laine meresRei; meri on `kerge; kevadi ja talve vesi `kerge. `veikse tuulega akkab `käärimaRis || vesi om `kerge `lämmägaʔ , talvõl om vesi rassõ Sed.figpsüühilise paineta, muretu moo südä ete `kerge tänä. naa ea `ollaMar; [halb] asi läks `mööda, on paelu `kergemKos; kui sul midägi äste lähäb, siss om sul süd́ä `keŕgeRan; mi̬i̬ĺ om rassõ, süä halutass, siss lasõ silmäpisar `ussõ, siss om `õkva kerembHar; süä oĺl `väega rassõ, jovva‿s `kuige ollaʔ, no sai süä `kergep kõ̭iḱSe 2. a. (tugevuselt, jõult, mõjult, suuruselt, hulgalt) vähene; nõrk, põgus; tasane Uni `kerge `nindagu jänekselKuu; tuli `kerge lume ärmetus mahaHlj; tämä (metsis) nii tasa `laulab, et sa piad `õige `targu `kuulama - - tämä on nii kuradi `kerge `lauluga; kui üvägä `kinni `annab, siis on trahv `kergembLüg; äi möista see `kergest jutust (heaga rääkimisest) midagid, sii piab ikka üsna kurjaga `latsi varuma; `kerge tali, vähe lundKhk; ma‿p kuule niid enam `kerged (tasast) juttu mitte Krj; Enne `pandi räime kohe kõvase `soola, `paergus pannakse esiteks `kergese `soola; mõni saab `kerge vaevagaMuh; Taha sõnna `ospidali `kerge irmuga `minna `öhtiPöi; odra õlut o natuke `kerge, rukid tegavad tugevamaksMuh; Sedasi sai `kerge ermuga söömakorra kädeEmm; põle mol suurt vega üht, see üsna `kerge vega Mar; sajab `kerged `tuhkjast lund Mär; lina esteks pannasse liku, esteks `kergema matuse allaVig; põllal inimesed `küntsid, `viidi kaosiga jahu lient, `jõutsid küll tehä, aga nüüd ei jõua enäm inimesed `siokse `kerge `süömisegä tüöd tehäKhn; et nüüd oo `aigus kergitan või naa `kergemaks läin; Sügisi on uutsakas maas, kui esimene `kerge külmHää; kõhmab pia - - et esimine pesemine on old väga `kergeAmb; iga `õhta saivad [jänesed] `kerge piutäie kaali `koori või kartulidJJn; `kerge tuulLai; `keŕge `aige; `keŕge unege, `juśtku linnuke makass oksa päälKrk; ta (loisukoht) `oĺli `keŕge madalik, sai `viĺlä tetä; kui vihma u̬u̬g, siss võib `keŕgemb sadu `ollaRan; kassuv om iks roosist `kergembKan; tõõsõl um tu̬u̬sama `haiguss `kerge aʔ tõõsõl väega rassõRõu; kerge hinnaga ~ kaubagaodavalt, soodsalt peremed ikke `vaatavad, kust `saavad `kerge `innaga `tüölisiLüg; Selle (lehma) ta sai ösna `kerge kaubaga käde Pöi; sain ea `kerge kaubaga kodoRis; peremi̬i̬s annab keremä innaga `põrsaKod; b. õhuke; napp, väike `talvel ikke inimene `külmetab `endast kui läheb `kerge `riidega `vällaLüg; `moandi oo lögäne, piält `kerge sopagaVar; Jõlm külm, `kerge `riidegä üsä kõhe ollaKhn; `leikas ja `õmles `kergeid sui-eena`püksaKos; `kerged `pilved käivad, taevas `sõõnasJür; kui [õlgkatus] na `kerge sai `tehtud, õhukene, sis tema kõdenes rutemalt äraKad; ärä mine nii `keŕge `rõõvage `väĺlaHel; [kleit] sai väega hää ta sai vähämb ja `keŕgempPlvc.figmittetäisväärtuslik; vilets, kehv, puudulik, pude, habras mool ju kõrva`kuulmine ka `kerge (puudulik) Jäm; üheksas `kümnes piigistab inimese εε, vana inimese rammu `kergeKhk; see `aasta vilja kasu ka nii `kergeJaa; lena o `kerge, ei kinnita kedrätäMar; riie on nii `kangeśti `kerge ja rabajas, ää mädand; leib oo `tahke ja `kerge, kõik pudenebMär; `kerge (mullavaene) maa põle ea maa `ühtiLih; `kerge `kuulmene on sańt `kuulmene Juu; eks vana küla sies eks sial ole paremad [maad], aga meil siin väĺlatagus eks nied ole `kergemadRak; liiva maad, `kerge on arida, aga eks saak ole ka `kerge Plt; `kerge `jouga inimeKJn; `keŕge kõhvatse terä (külmavõetud viljal) Krk; `keŕge iä vai rabe iäKam; Vana `kuuga ja `lõunõ tuulõga˽külvet kaar `kaśve `kergeRäpc.puudulik, vähearenenud (mõistusest) `ninda `kerge `otsaga, ei `oska midagi tehaHlj; tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega, tämäl on vähä `arvuLüg; Oli ikka küll natikse kergem (vähemarenenud) kut teisedKaa; naa `kerge aruga tüdrik etMuh; Oh ta üsna εεste kerge uidugaKäi; tal `kerge oid `otsasMar; tämä oo naa `kerge `mõistusega etVar; no küll oled `kergest lähänd oma `mõistusega, ei pea enamb aru kedagiVJg; si̬i̬ om üit́s `keŕge aruge, aa laialist juttu, mis `kohkil ei `kõlbuKrk; no küll om mehel `keŕge aru, tapab `tüt́rigulita peräst `endä äräNõo; naeste`rahvid üteldas, ta - - `kerge aruga Ote; `kerge pää, täl jää äi `päähäSe || tal üks rui natukse `kergem (puudulikust mõistusest) Jaa 3. a.vähe vaeva ja pingutust nõudev, hõlpsasti teostatav või kasutatav vanast olivata `nuoda kived, nüüd on kett all - - `kergemb `panna `alleVNg; `kerge on `auku kukkuda, ärä ronida `raskeLüg; `Kergemb on omal teha kui teist `käskidaIisR; lestavõrk oli `kerge kududaMus; märjem aeg, siis on ein `kergem ka [niita] Vll; Sellel lehmal on ikka `kerge sünnitus olnd, `korda kaks kaŋŋutab ja on käePöi; Kerge teha ja odav pruukida (kergesti purunevast asjast) Emm; kis juba abielu läheb, ega sialt `kergemad saa, lapsed kasvatada ja nendega angeldadaRid; ta `lennas ea `kerge elo peal, nää ku paksuks ta läind; `rätsepa töö üsna `kerge töö, see üsna `kerge ammetMar; Laisk ku soolikas, midagi ei ti̬i̬ `kergetkiHää; `alkad alud, `kerged `lõhkudaKoe; nüid one `kerge madal ti̬i̬, ku akab lume tulema, ti̬i̬b sügäväss ti̬i̬d ja kohevassKod; Villa`keträmine om `kergemp ku lina`keträmineHls; karu olevet ninast õige `keŕge ärä lüvvä Krk; liiva tsośs, – vai ka tsöśs. tsośs om nigu `keŕgemp üteldäOte; lähä `kõŕtsi, võta suutäüe `viina, saat keremb kodu minnäʔ Har; saa nu̬u̬t `kergep (kergemini veetav); `kerge elo – suurt tü̬ü̬d ei olõʔSeb. (hrl komp) (suhteliselt) hea tama oli `aige, nüid on jo `kergembVai; `kergemad `arsti ei ole ussi aava vasta, kui kuld rahaRei; too seda `kergemad (magustoidust) koa laua `pealeVig; mu naanõ oĺl kah`väega rassõ `haigõ, põrhõ·lla om jo˽keŕemb Har; tuul (müüjal) om `kerge käsi – ostat, lätt `kõrda Se 4. a.ladusalt funktsioneeriv, kiiresti ja pingutuseta toimiv või liikuv minä õlin vana poiss juo, aga kui `lauba `õhta tuli, siis `ninda `kerge ku kerä püü; `tõine on `kerge mõttega, igale `puole lähäb, kuhu `mõtleb; õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassaLüg; `Neie `aastade `kohta, `mõtles `kerge (kergejalgne) kui `poisikeJõh; sellel `kerged kopsud, selle pärast iiritab [alati] Jäm; küll mool ollid `kerged jaladMuh; laalab nii `raske äälega, ega tal nii ilus `kerge ääl ei oleMär; Tüdar oo `meitel `kerged `konti; Oli `kerge jalaga ja `kerge `suuga. Ei tä vastust `võlgu jätnHan; kibu teeb keele `kergemaks, laulu ääle `lahkemaksVän; mol olid `kerged sõrmed ja `oskasin teha ka `kõikeNis; vanaema oli ise `kerge `tańtsijaJür; nuor lehm `kerge kehaga, egas vana luom enam nii `kerge kehaga oleJõeK; obusel jalad nii `kerged all et JMd; Veski kerge käik tuli kua möldritest. teise möldri seadmise järel õli veski kerge, käis kui vokk Trm; ta (peremees) oli virk ja `kerge (liikuv) nagu kirpPal; aga om iluss `keŕge liigutusege, ku `eńge pääl kõńd; ku `eńgämine `keŕgess lää tagasiKrk; mia `määrsi lambi õliga ja siss ma `tu̬u̬si et ihu läits nigu `keŕgembässRan; temä om `keŕge egäde `paika minemä, nii sõnaline ütte `viisiNõo; ku maʔ `kerge kihagõ olluʔ, ma‿less tüüd tennüKrl; sa olet keŕemb kumardamma, võta mu piitsk säält üĺess maaltHar; mant minemä olõ õi hädä `keŕgeVas; täl oma˽`kergeʔ käeʔ tööleRäp; `kerge hopõn `kergekeiste sõit ni `kergeleLut || kerge käsi ~ käega ~kergest käest helde(lt); ennatlikult, mõtlematult tegutsev sie old `jälle `ninda `ihnus mies, ei ole `raatsind `kergest kääst raha ärä `andaKuu; `ansi `kerge `kääga kaik oma varanduse `välläVai; Ermus kerge kεεgaEmm; `kerge `käega `andis raha `väĺla, see põle seda väärtMar; `lüümene tuleb ju üsna `kergest ku `kerged käedHää; ema oli `kerge `kääga, `ańdis `mulle `vitsaAnn; `kerge `kääga raha `raiskama tüö `pealeVJg; `kerge `kääga kallale joksebSim; käsi on `kergem kui kohusTrm; `väege `keŕge `käege, äkilitse vihage, muutku lü̬ü̬p tõiselKrkb. tundlik; ergas, vastuvõtlik; aldis ue `korvas oppisin lugema, tämäl oli `raske pää, mul oli `kergeVNg; `kerge `pääga, `kange õppima, pää võttab `vastuLüg; lüline külg köva `kervega `raiuda, kuid `kerge mädanemasJäm; Küll sa oled `kerge minema igase `kohtaKhk; obu on `kerge ära `ehtima; meri on ermus `kerge `tunma (tuul paneb vee lainetama) Vll; Ta oli `irmus `kerge ninastama, kui kedagi midagi `juhtus `ütlemaPöi; ne täid o `kerged pähe asumaMuh; `ästi `kerge `kuulma, aga vana ea sees läheb juhmiks ikkeMar; ta (koer) oo `kerge `kanda akamaTõs; `kerge `uskma, mis riägitässeKhn; Noored inimesed kui tulepisud, `äśti ergud ja `kerged minemaHää; kes `easte kuuleb, sel on ea `kerge `kuulmeneJuu; nõgi on `kerge põlema minemäKod; sial (karjas) pidid kõik kõrvad `kerged `oidma, vemmal kääs ja `ühtelugu muku litsuLai; `kerge `piägä inime, tal akab ruttu pähä (õppimisest) KJn; oben om õige `keŕge nägeme, näep puha ärä mis kõrvan om, mis taga `järgi tule; mea ole õige `keŕge `alba `luhti ja `vingu `tunme, miu nõna om `keŕge `tunmeKrk; ta‿m `keŕge lubama, aga ega ta‿i täädä todaNõo; nii `kerge pää oĺl, kõ̭iḱ sai ärʔ opitussRõu; `häste kuuld, `kerge `kuuldmisõgaʔ SeVrdkerk2 5.figkerglane, edev; kergemeelne `Kerge nagu `rätsep. Mehe `kõhta nagu vähä `kergeJõh; ise on üks `kärme inimine, aga `kerge `mielegaVai; väga aĺp, `kerge olemesega, albib väga `paĺloMar; tal on `kerge pea `otses, küll tema on `kerglane. kapsib `siia ja `sõnna; ise nii kaval ja `kerge `jäogaJuu; minu lapsed küll nii `kerged ei ole, jõuad sa muodi järele üpataJJn; `kerglane on `kerge `puole inimeKad; `justkui va eblakas teine - - `kerge inimene, poiśs või tüdrukSim; `kerge `piaga tegin selle tüki läbiTrm; `kerge piä – edevid `aśju ti̬i̬bKod; `kerge`meelne inimene on `mõtlemise poolest `kerge, ta ei kaalu järeleLai; keps inimene om siante väha `keŕgePst; köhkenpöḱs om `keŕge-kaalu poissRan; tu̬u̬ - - aab serätsit `kergit jutteNõo; ta tege nüüd ka `sääntsid ebutuìsi ja `kergit tükkeKan; Kerge meel kui tuulelippVas; Taa om sääne `keŕge inemine, heigotas uma ihogaRäp || pealiskaudne, lohakas Kergest kεεst tehetEmm; `kerge kääst tehakse, kui ruttu tuleb tehaKos; ta om tuiuline vai `keŕge, pirts parts ruttu ja ruttuRanVrdkerk2