kentsima`kentsimaMuhL(-ń-Kul, `keńts|ma Han, -mäVig), (ta) ken(t)sib 1. hooplema, edvistama `sõuke mis kensib, kiidab ennastMuh; kiidukas inimene, kiidab ja kensib `pialeKse; Kentsib oma varandusega; Mis sa tühaga kentsid, ega see sool üksi põle; Ma ei taha `kentsiHan; lõõbi `moodi inime `kentsis; mis sa kentsid, mis sul sital koa ooVarVrdkentima 2. hüplema; keksima lapsed kentsivad ühe jala peal; [linnud] kentsivad sii kauda õuvet `kotsti, `kotsti; tüdruk üppab ja kensib; akkas `kentsima ja ma `lasksi ta `minnaKse; Ära kentsi sii eesHan; obu kentsib `jalgu piäl, ei lähe; kenderdis mis kentsib, timbib ja tambib `jalge pialVar