kemm1kemm g -o, -uKodmöll, tuisk ku põhja plaks (käre külm) tuleb, siis vi̬i̬l on kemm; kohe lähäd kemmo ja külmägä; kemm on `kange tuiskKod || möll, hullamine kemmu lööma 1. mürama vanass `üeldi lapsile, kasiga `väĺja `kemmu `lü̬ü̬mä; ulgakeisi `viskavad vett ja paavad su kammitsa, lüäväd `kemmuKod; 2. flirtima, intiimsuhetes olema Aagust lei `kemmu tämägä, nagu tüd́rik one äbelik, naĺjatab vahel, issovad ja; [tüdruk] lei sedä `kemmo, kui nüid vants (laps) käen; kemmuga ja keksugatrallitades lähäb suure kemmoga ja keksoga; `kartulid `võetud, läksid väĺjält kodo kepso ja kemmoga, `rõõmsa miälegä, suure juaksugaKodVrdkemmotama, kemu, kendu