kelt2kelt g keld|oPlvVas(-a) Räp(ḱ-) Se, -uRäp; kält g käldu, kõlt g kõlduLutkuivatatud kala kesä künnu `aigu, sõ̭ss kõ̭nõĺdi jo keldo kalost; säreʔ umma nigu keldoʔ ärʔ `kuionuʔPlv; panõʔ keldaʔ küdsämäVas; ärä kuiunu säreʔ omma kelduʔRäp; inne oĺl `säärtseʔ keldoʔ ku `kindaʔ, a nüüd säre pujakõise saa; `paastu aol süvväss `kelta mi˽pu̬u̬l; säreʔ kuivatasõ päävä pääl, siss nu kutsutasõ kelt; olut joosõ, `kuiva `kelto sööśe; naase mi̬i̬ĺ kui keldo liiḿ, tu̬u̬ lät ruttu üleSe; nii paĺlo ku käldul kiilt, nii paĺlo havvõl miiltLut || taa nu mõ̭ni inemine, nigu kelt ärʔ `kuionu˽kokko; mul taa t́sia kelt um tah pahah; kuiv kui keltPlvVrdkeldokala