kehitamakehi|tama, -tadaL(kehe- Pä) K(-tataLai) Trm, -taVNgSa, -dama, -taEmm; kehi|tämä, -tädäJuuKJnPuh, kehi|teme, -teHlsKrk, kehitõmõKrl 1. end liigutama, kergitama (nt õlgu) kehitab öladega; ep tia `esteks midad selle jutu `pεεle `vastu, siis kehidab `ölguKhk; Ärra kehidas ölanukki, ei `ütlend midagidEmm; ei seisnd vakka, kehitas ennast `piale; kehitas ennast ligemale [ja] `eemaleMär; mitu korda kehitab, `enne kui ükskord tõusebVar; tää ei viisi `jalgagi kehetadaTõs; lähäb õlasi kehitesKhn; Sihverdaja on `seuke, `käies ikki kehitab, sihverdabHää; kui midagi ei tea, siis kehita õlasidJuu; perse om ninda valuss, kehide küll ennastKrk; kui loom - - kiili `jooksis, siis kehitas [saba]; obune ka vahel kehitab, kui täkku ot́sib Lai; `olge kehitämäPuhVrdkehendama 2. tõstma, (selga) upitama; kergitades kohendama kehita änd üles, nõnna et ta‿p sopaseks soa metteMuh; eina koormad kehitasse, läind veltu ehk, sääritasse tätta Mar; ma kehetasi oma `pisse seljakoti `selgäVar; kehetab `püksa, kui maha `vaovadTõs; keheta mede aset; Kehetas viĺlakoti tagumiku alla ja läks veskelePJg; Tormiga on mere vesi müllane, laine kehitab `kõike soga põhjast ülesHää; rätsep `olla sańdid püksid teind, pean kehitama kogu aeg; kergitab ja kehitäb `müt́si, kui ta lähäbJuu; poiss kehitab sial oma `riideidKos; `püksä kehitämäKJn 3. uhkeldama; kiitlema mis sa ennast kehitad, [öeldakse sellele] kes enesest suurt lugu peab ja teisi aab alvaksMuh; Tahab muidu kehita; mis ta tühja asja pärast kehidabEmm; nüd kehitab ennast nagu konn `künkalPlt; ta kehitäb ennast oma `uhkusegaKJn || kis koera saba kehitab muud ku koer iseMarVrdkehitlema 4. köhatama tidrukus taol ütelti kehitevet iki, naisen sures äräHls