kegus, kegussekegu|sRJuuViKLai; -sseIisRKad 1. kõveras, kössis; viltu, vildakil kui inimene `külmaga kuob, siis on kegusJõe; `Koorem on kegusJõh; Muti Ansu piip oli sedäsi kegus; mis sa istud nii kegusJuu; iste on kegusVMr; istub teine kegus riie pial nagu ie essa kurgu all; sie suat jäi kegusse, küllap kukub varssi `ümber kogu kantse kruamiga; `kuorem jäi `kangeste kegusseKad; persse alune on kegusVJg 2. kehkvel, elevil Vat kus vanames nüüd kegus `nuare `naise `kõrvas; Oli `jälle `teine kegus, `mutku `kiitas oma `värki; Laps oli kuhe kegus `kaasa menemas; Kes sind on `kõrvist `tõstand, et `ninda kegusIisR || Oras läind pärast `vihma `ninda kegusse (kikki) IisRVrdkekkus