keevitajatgn n, g keevitaeaTõsAmbSimkiivitaja keevitaea [pesitseb] `põlde piäl, veest ei ole tääl suurt kedägiTõs; pikanoka mies, ma olen ta nime ära unustand, küll ta vist keevitaea `ongi, `irmsad `viisi kisendab Amb; keevitaea on suo sies, keevitea pesa on mätta pial, suured eledad munad, täpilisedSimVrdkeevi2, keevik2, keevits