keele|murremurdekeel, dialekt küll mina imestasin, `kuulasin `nende `kiele`murretHlj; `nuored `onvad juo `kiele `murret `muutaned, `räägiväd `pienemaldLüg; see oo selle keele `murde järelMuh; igas `valdas oo oma jutud ja keelemurreHan; räägib teise keele`murde pialHag; paierlased olid ühed kihvtised inimest, tigedad ja nende kiele `murdest koa ei soand aruKad; siin tehässe kõege ilosamad riiet ja kõneldasse kõege inetomad ehk prostamad kiälemurretKod; `Olstre ja Tarvastu om kõru, aga Tarvastun olli tõist `mu̬u̬du keelemurrePst; si̬i̬ om vana keelemurre, vanast sedäsi kõneltiKrk; to‿m `säärtse kina keele`murdõgõ, et `õkva tahassi kullõldõ timä kõnõlõmistSan; üteh nulgah om üt́s keelemurrõʔ, tõsõh nulgah om tõõnõ keele murrõʔSe || keel mis `kiele`murre tämäl on, `iesti `kiele murre ehk saksa `kiele`murreJõh; sie on `iŋŋeri `kiele `murreVai; kuralastel on isi keelemurreJäm; kui `Paabeli `torni ehitet́i, segäti kiäle`murded äraKod || aktsent, võõrapärane hääldusviis `kange kiäle`murdega kõneleb nagu venelaane kõneleb `eesti ki̬i̬lt, ei sua kudagi kõneldaKodVrdkeele|käänd, keele|murd, keele|murraka(as)