[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
keedu- keedu- (-ie-), keedo- (-ie-) eP(-iä- Kod) M Puh V(-ü) keetmise-
1. keetmisel tarvitatav rummel, alt laiem, peelt `kitsam, oo üks keedunõu Mus; keeduaeg oleks käε olavad; oo su `ehtane keedukatel tulel juba Muh; Toi sületäve keedupuid tuba Emm; seal (heinamaal) olid oma keedovärgid meil `juures, `keetsime seal LNg; kui ei oln pliitasi, siis oli vanal aal keedu vinn Kse; Sie `üiti siis kiedu kuok, sel olid augud sies, kui oli suur tuli, sai `kõrgemasse `pandud se pada ja kui oli, lõppes ju ää siis sai madalamasse `lasta, nisuke pulk sai läbi `torkida Amb; nuil `ve·ndläi·sil omma keedupotiʔ Har; t́sigunist valõtass keedüpaʔ Plv
2. keedetav; keev; keedetud se oli `tangudest `tehtud keedumakk Mus; kõrvalviljad o keedu asjad, `katla asjad Muh; Kui sa pärna `koori keedad, siis see keedu vesi läheb libeks Rei; keedoviĺlad oo `erned ja oad ja kardulid ja `kapsad, neid keedetasse, tehasse suppi; ahvenas ja aug oo keedukalad ja koha kala, `toorelt `süiä `sitke Mar; `läätsi ja `nohkest keedu`kraami oli; keedukäkki tehatse vähe, käte vahel veeretadi ja `pandi `paase Var; keedeti tükk `aega naa et aanikas akkas `väĺla tulema, keedovesi läks kollasess Mih; Sie ia tarunõ liha tükk, igänes mehine kiedu liha Khn; keedo sool on natukse jämedam kui laua sool on natukse kriiven mustem või sedasi; poisid läind keeduviĺla kallale, oa ja `erne `kaunu võtt, eit karjund: sa sööd mu keeduse ää Juu; Keedukraam võeti keedunõudega ja söögiriistadega ühes Trm; No sõ̭ss nuu˽praaditi rasvaga ärʔ ja sü̬ü̬di vai valõti keedüleemele `piimä pääle ja jäl˽`sü̬ü̬di Urv
Vrd keede-, keedi-
1. keetmisel tarvitatav rummel, alt laiem, peelt `kitsam, oo üks keedunõu Mus; keeduaeg oleks käε olavad; oo su `ehtane keedukatel tulel juba Muh; Toi sületäve keedupuid tuba Emm; seal (heinamaal) olid oma keedovärgid meil `juures, `keetsime seal LNg; kui ei oln pliitasi, siis oli vanal aal keedu vinn Kse; Sie `üiti siis kiedu kuok, sel olid augud sies, kui oli suur tuli, sai `kõrgemasse `pandud se pada ja kui oli, lõppes ju ää siis sai madalamasse `lasta, nisuke pulk sai läbi `torkida Amb; nuil `ve·ndläi·sil omma keedupotiʔ Har; t́sigunist valõtass keedüpaʔ Plv
2. keedetav; keev; keedetud se oli `tangudest `tehtud keedumakk Mus; kõrvalviljad o keedu asjad, `katla asjad Muh; Kui sa pärna `koori keedad, siis see keedu vesi läheb libeks Rei; keedoviĺlad oo `erned ja oad ja kardulid ja `kapsad, neid keedetasse, tehasse suppi; ahvenas ja aug oo keedukalad ja koha kala, `toorelt `süiä `sitke Mar; `läätsi ja `nohkest keedu`kraami oli; keedukäkki tehatse vähe, käte vahel veeretadi ja `pandi `paase Var; keedeti tükk `aega naa et aanikas akkas `väĺla tulema, keedovesi läks kollasess Mih; Sie ia tarunõ liha tükk, igänes mehine kiedu liha Khn; keedo sool on natukse jämedam kui laua sool on natukse kriiven mustem või sedasi; poisid läind keeduviĺla kallale, oa ja `erne `kaunu võtt, eit karjund: sa sööd mu keeduse ää Juu; Keedukraam võeti keedunõudega ja söögiriistadega ühes Trm; No sõ̭ss nuu˽praaditi rasvaga ärʔ ja sü̬ü̬di vai valõti keedüleemele `piimä pääle ja jäl˽`sü̬ü̬di Urv
Vrd keede-, keedi-
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|