kedsä n, g kedsä kera, pundar kui är rässädet om ja suandet [pärnakoored], sis aias käe pääl `ketsä, ike üits ärä ja tõine `pääle, viimatse ots pisteti vahele. `ketsä `aeti ni̬i̬ niine, õigati sis niine kedsä; villa kedsä; kui `villu `rohkep sis tettäs kedsä suurepe HlsVrdkadsa1