kedrutamakedrutamaSaKseHanOteUrv; (sa) kedrudetKrk 1. ketrama ma kedrudõ veidükse, sõ̭ss lähäUrv 2.kärsitult ringi käima, mitte paigal püsima (hrl loomast) loom kedrutab karjamal, äi söö teistega `seltsis, keib ja ulgub, vaadab kust paramid suu`täisi saabMus; Lepp (hobune) `seisas paigal ning pole sedati kedrutandKaa; Vana `kimmel oo kõige `kangem kedrutaja, kedrutab tatikud takka aada; Noores `põlves sai koa kedrutud `talgutelHan; mis sa kedrudet ütte `puhku, kurda vahel paigal kahKrk; vana alb lu̬u̬m, muudku kedrutas `ümber, ega ta lü̬ü̬OteVrdkedrustama