kaust1kaust g kausta (-ao-, -aa-) eP(-ouJämAnsMuhEmmReiHan; pl köustadRid) RõnVId, g `kaustaRId(n `kaustaVNgVai); kauss g kaassa (-au-) Koda. ree pealmine, jalasega paralleelne kodaraile toetuv puu rie kedarade peal on `kaustadVNg; rie `kaustad, nied `onvad kõviduse peräst, nied on `tõine `tõise puolJõh; kaustad `oidavad ree koos, ne tehasse tammest; ree kaustast keivad kedervars ning aissugarad läbiKhk; ree kaustad o põhja allMuh; ma paenute ree `kaustesiPhl; kausta ots oli ees jalase `külges kahe pulgaga `kinniMär; kaustad köivad kodarate `peale [reel] Kse; vanast `aedi `ri̬i̬del sebävitsad pääle, uuemal aeal ei ole sebä`vitsu, nüüd `pantse kaustadSaa; tiibapuud olid `ummes jalg moad üle `kaustadeNis; ree kausta `sisse tehakse auk ja pannakse kodara otsad `sinna `sisse, ree kaust tehakse kasepuustJuu; regi moedo `vaĺmis küll aga ei õle kaassasid piälKod; kodarate `külge `pańdi painardid - - ja `piale kaustadLai; ri̬i̬ kaustaʔ omma `piutõ reke pite kõdardõ `otse pääl, tõnõ tõsõ jalassõ kottalPlv; ri̬i̬l oĺliva vanast kaustaʔ, nüüd ommaʔ `pardapuuʔRäpVrdkaustapuu, kaustvitsb. sitkest puust põiksidemed ree kodarapaaride vahel – RõnSanVrdkaustpuuc. äkkelaudade kinnituspuu äǵli lavvaʔ `kääńti `kaustõ küĺge kõo `vitsugaʔRõu