[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaunis2 kauni|s (-ou-, -ao-, -aa-) spor eP, -ss Trv Krk Hel T(-ao-) Plv Se; `kaunis R Kod Ksi Lai Puh(-ss) adv kaunikesti, üsna Tuul on mend `kaunis kovaks Kuu; eks sääl ikke sügise on ikke kala ka vahel `oige `kaunis üväst Vai; oli `kaunis `rohkesti inimesi kogu tulnd Khk; see kounis ilus riie Rei; Tänä kaonis iä jõlm Khn; täna kaanis kibe külm tuul Kei; kaunis ea mekk JJn; sie kohe kaanis ilus kangas Koe; kaunis `kantur eit viel, ei sie nii pia sure Kad; kaunis ilusad lilled on VJg; kaanis kena tõńe Trm; maśsin juakseb `kaunis kiirelt. võib javatata kuuskümmend `puuda tuńnin Kod; teil on kaunis suur ośsu Ksi; kraavid on ikke `kaunis vanad Lai; ta on ju kaanis lähedäl KJn; temä oli seande kaonis ää inimene Trv; nüid võip minnä `pähklit `otsme, `pähkle kaunis valmiss Krk; aga siss olli si̬i̬ `aasta küll kauniss kena Hel; kauniss kõva kahu joba, mitu `kraati `külmä Ran; si̬i̬ om kaoniss tiht kangass Puh; minev`aasta `oĺli kauniss ää sükiss Ote || kaunis natuke (üsna palju) JJn Vrd kaintse, kainus, kanis, kannis, kauni, kaunike(ne)2, kaunisti