kauakskaua|ksKhkKärKaaPöiReiPhlMärHääsporK, -sLihTõsTorPJgRis, -seAud, -ssHarVas; kouaksJämAnsEmmRei; `kauaksKuuVNg; kauva|ksPöi, -sKJn; kava|ksMuh, -sSaaKodHls, -ssKodKrk; kavvassTrvTLäRõnVasSea. pikaks ajaks, teatud ajavahemikuks `leiba on nda‿vähä, tεεp kui kauaks ta `kestabKhk; Aga mind koa änam kauvaks pole (suren varsti) Pöi; kui lina kauas vedämäta (kitkumata) jäebTõs; nõnda kauaks `piavad angerji eluga kummi sihis, ku `rohkem saavadHää; ma nüid jään kauaks kottu ää Juu; lähän `kaugele ja kavass ajassKod; miul saap ulgass aass, kavass aas tat võttaKrkb. mitte kuigi kaua(ks) (vormilt jaatav, sisult eitavas lauses) kouaks seda raha nende inimeste kää onAns; kauaks minagi nendega kannatanKad; kavvass sii kestäbTrv; kavvass tast puu riidakesest palutada saabPuh; kauass maʔ siin olõHar; kavvas ta käüVasVrdkauvaksesc. hiljaks seda `irmu ma põle tunn, et ma oles `kuskile kauas (hiljaks) jäenTõs; pean nüid tulise rutuga minema, pest jään kavas; kodus kiirustadi miut, `vaata et sa kavas ei jääSaa; ühel jaanipääva ommikul üks naine jäänd oma lehmaga kauaks, kari on jo ära läindSim; leib jäi `kasta kavass, ülearu apuss lännuKrkVrdkaugass Vrdkauast, kaugess