kasvja(s) n, g `kasvjaRidKadIis, `kaśvjaHagKod; substantiivsena ka jas-liiteline: `kasv|jas g -ja Iis, -jammeKuu (pl -jaksed); `kaśvjas g -ja JuuJMdVJgI 1.s kasvaja, tuumor Küll neid `kasvjaksi on `mitma `moodisi ja nee kaik `näüdäväd jo `oide `palju valu Kuu; mõnel kasvab `kaśvjas, mõnel vähk. `kaśvjas lõegatakse `väĺlaJuu; `kaśvjas kasvab vahest kaela piale ja kua `kõhtu JMd; `kaśvjid oo pali ku̬u̬lta inimesil; piä `siśse `kaśvjas kasnud, tä veress lü̬ü̬bKod; kui oli vaea kellegil, mõni õnnetus oli, kas `kaśvjas või `umbes `aige, siis `pańdi `piale Lai; `kasvas suur `kasvja `sisse, olin `lõikusel KadVrdkasuv, kasvija(s) 2.a s kasvav (olend) `kaśvjas luom; tema on üks `kaśvjas, tema tahab pailu `süüa; iga ühö nuore `kohta üöldasse `kaśvjas VJg, `pannud `pi̬i̬nrä `piäle, kui näd `kaśvjad lilled one; `kaśvja koer alate näĺjänKod Vrdkasuja(s), kasvaja