Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
kas1 kas –
üld (
hv M)
1. küsisõna a. otsese küsimuse (või iseseisva lause) algul kas peremes kodu on Kaa;
kas rukki oras oo jo ülevel Mar;
kas lähäd `luole Ris;
iho ta nõnna rammib, kas tuleb vihimä vae Kod;
kas te sedä ka `tiäte KJn;
kas sa olet ka `niitän Trv;
ka ta kadu näge, ku ta seantsit tegusit tege Krk;
kas sa ei taha `meega üten tulla Kam;
kas tu om kavvandõh Se b. kaudses küsimuses kõrvallause algul Saab nähja kas akkab sadama `jälle Pöi;
seemet katsuti, kas idaneb Mih;
ei tea, kas kasspea kuĺl tieb `kurja koa kedagid Ris;
`vaatame, kas nied kurgid on võtt juba idusid JJn;
kes tiab kas elabki Kad;
küsis, kas elab veel Trm;
katsu kas vesi on soe KJn;
näiss kas ti̬i̬b sadu Ran;
maidsaʔ, kas˽om hüä Se2. tundetoonilistes või retoorilistes küsimustes a. vastupidist väites kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid Lüg;
ma `ütlesin `talle kohe, aga kas ta `kuulas VMr;
kas ma˽timä ammatist medä tiiä, miä timä tege Har b. käsku väljendavalt kas te soate rehele mette (hakake juba rehele) Muh;
kas sa soad `väĺla, mis sa lakud siin koore kallal Juu;
kasi ärä, kas sa saat `vällä Krk;
kas ti˽kasit `mõtsa karja manuʔ Krl c. imestades, üllatunult kas pole ull, nüid sajab äga pää Khk;
kas sa juba said niipaĺlu `seeńa Äks 3. a. alternatiivselt, mitmest võimalusest valides midägi, kas `leibä, on segatu appanemma, sie on abandus Vai;
kui kas rumalad koerad `keskovad, siis `lähtväd rumalaks Mar;
`muarja iäd kas `pańti `ulka, mette ei tiä Kod;
kas ... ehk egä siis `lapsed sedämodi kodo ei õld. akkasid juo `seitse kaheksa `aastaselt kas siis `lapsi `oidama ehk `karjas `käimä Lüg;
on sial kas neli vakka, ehk natust `rohkem Rei;
kas ta (vihm) iga pää tuli ehk mette, aga ikke sadas Rap;
sie (eliting) pidi tulema ehmatusest, kas inimene ehmatas ehk vihastas ehk VMr;
mul üks puhas, kas elan ehk suren VJg;
rõhtaed on lat́tidest, kas neli ehk viis lat́ti on `pandud Ksi;
kas ... või ei tiä kas tuleb vai ei tule Lüg;
`osta kas `saia vai sebiko Vai;
`sulle on se üks kõik, kas ma reagin või olen vaid Juu;
kas vanger jõriseb või äike mürissäb Kod;
kas tulgu või tulemada Trv;
ilm om sombune, kas lääb sadama, vai mes ti̬i̬b Ran;
kas˽om nii vai˽eiʔ;
palk massõt́e kaŕrussõllõ kas viläga vai rahaga, kui määne kaŕruśs `tahtsõ Se b. kasvõi; nii et (sag hüperboliseeritud võrdlustes) jala kand `kangest kihub, kas kisu `lõhki Lüg;
naira nönda kas `katki ~ köveras maas ~ tükid taga Khk;
Akna päel nii suur vahe kas mine kuue kasukaga läbi Pöi;
kas ma annan oma kördi seĺlast ära, selle koh́a ma ostan Mih;
nää ingata ei soa, kas tee mis tahad Hag;
kas tulgu puśsnuge `taevast `alla, tema peab ikka minema Juu;
ehmatasin nõnna, kas kuku pikali Kos;
`lähkre panin pia `alla ja magasin kas kõrvad puruks Tür;
kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad;
tämäl õli imo `mängmise `piäle kas kuda `mu̬u̬du;
pahandab kas elo;
kisendä kas ińg ihoss jäägu ~ elo `kaupa;
naaravad et kas;
naarin kas `kangess Kod;
vili oli ilus ja kuiv, peksa kas kevade Pal;
ma aevasti ommuku kas küll sai Krk;
ossendiva nii kas eńg `väĺlä Ran;
kõva tuuĺ, `tahtse kas tare katust päält ärä `viiä Kam;
rühmäss kas elu armas San;
kas või Sügüsene kalsk jää on `tuuraga vai `kirvegä `raiujess nii kova, lüöb kasvõi sädemi `väljä Kuu;
ädas nii et, kas või tõmma `eesele nööŕ `kaela Mär;
vesi on keev, võta kas või `karvu Plt;
oben oless kas või tulest läbi karanu Krk;
kas vai säŕk poolõs (öeld, kui kumbki pool ei taha vaidluses järele anda) Vas;
tõnõ ei jätä `perrä kas vai Har;
ta `toukas ni kõvva, kas vai hobõnõ `lahki Plv Vrd ka3
kas2 kas ka – Emm Phl ma pole kas näin; kas sa tulet kas Phl