karu|koldkold, sõnajalgtaim (Lycopodium) – JõhIisRVaiMärSaaHJnKadIisKTrmKodKJnMVahi, karu`kollad - - `juoksevad pikkalt nigu nüör mätta all edasi IisR; karukolladest tegime `lehmil rańtsid päha Saa; `nõmmede peal on karu`koldasiHJn; karukõllad kuuse metsa all, maad `müöda kasvavad, `pehmed okad küllesIisK; nõiakõllad on lühikesed, karukõllad on pitkädKod; karukõll kasvass maise ja su̬u̬ pääl, lää maad `mü̬ü̬dä edesi. me teime neist `ru̬u̬ne kirikussKrkVrdkarukäpp