karja|aed 1.aiaga piiratud ala lauda ukse ees (hv karjamaal); karjamaa – üld`talvel ikke `pieti [loomad] `kütkes, suvel olivad `lahti - - `tahtovad `mengu `lauta, ku ei tahto, `olgu `karja ajasVNg; lassid loomad karja ajast `oueKhk; karja-aa peal lüpseti suiJuu; leeripoisid käisid karja`aedas agu tegemasKos; karja aed oli õues, lauda ette `tehtud, kui kari tuli, siis olivad loomad sial sees, teinekord lüpseti sialLai; lääb karja aida = nööbid eest lahti Trv; karjaaid tetäss nurmõ pääle, tetäss sinnä˽kohess tõsõ `aesta `kapsta˽pandasõʔ - - tõsõ `aesta kasusõ˽hää˽`kapstaʔHar || karjamaa-aed kaŕa aid `ümbre `tsõõri kist, tuori vaia‿i kaŕustLut || fig(surmast) läks jumala karja `aidaKhk 2.mõrra või rüsa suudme ees olev tiibadega piiratud ala – VNgSNoaRidMarTõsKhnAudHääRanrüsa `karja aid `jääta maa puolt `lahtiVNg; `enne lähvad kalad karja`aida, siis mörra suust `sisse; `keske karja`aida oo mörral suur tiiMus; suured karja-aad ja vesiaad pannasse `rinki, et kalad ep `välja lähe [mõrrast] Muh; karjaaja mulk, kust kalad `sisse läksidRid; karjaaiad on ette `veetud, et kalad [mõrrasuust] `mü̬ü̬da ei saa, räimemõrral on tiivadHääVrdkariaed 3.kivisöe panipaik teat laevas – Emm