karitama1kari|tamaKuu([ma] -dan) HljKadhoiatama, keelama, manitsema Eks ma olen karitand küll `lapsi `huonuse `jääle menemäst, vade, vai ne sis `kuuldavadsana; Ma karidin `poissi küll et ei lähä külä `ouna`puisse, vade ei see kohe `kuula karitamisestKuu; karitas, et seda mitte unustada‿i tohiHljVrdkaristama1, karitelema
karitama2karitamakootidega teist korda vilja peksma (et seda puhtaks saada) – LeiVrdkahritama
karitama3karita|maKod, -mmaLügJõh, kaaritamaTorPltPil, `kaari-IisRpõlema, põletama on `kange `piipu karitammaLüg; sie karitas `välläJõh; tuba kaaritabTor; karitas maja ärä, õli vihane tõese piäle; vaja `ahju karitata, suab maja sojass; õdra leib tahab `rohkem karitata, tahab ku̬u̬memad `ahju kui pü̬ü̬li leibKod; üks tuba kaaritab, suits tõusebPilVrdkarima1, käritama
karitama4karitam(m)akihutama, kiiresti sõitma `purjes mies karitab obosega; aga tämä karitab nüüd `sõita, kas rattaga ehk obose `vankrigaLügVrdkaristama3