[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

karman `karma|n g -ni Jõh IisR Vai(g -nu) Jäm hv Rei spor Pä K I M, TLä Ote Rõn Urv Krl(g -sõ) Vas Se Lei; -ń(n) g -n(n)i, (-ńni) Hää VJg Lai VlPõ M TLä Võn Rõn San V, `karbańn Lih; karma|n g -ni Kod Plt Kõp M TLä Vas Se, -ń g -ńi Vig Hag Trv Hls Võn(-ńni) Har Plv Räp(g -ńe) Se, -ńn Vas; kaarma|ń Tor(-n) Vas(g -nni) tasku `püksi `karman Vai; pane see oma `karbańni Lih; püksid oĺlid kahe `karmaniga Pär; `pańni nua kaarmani Tor; poesil olid `karmanid kõik täis Kei; `püstis oma punga `karmanisse Kos; pintsaku `karman Kod; aasin püksile ju `karmanid `küĺge Lai; käsi kuue karmańnis KJn; kaldsa `karmaniss pisteti luisk ja piip; ega ma suur varass ei oole, ma ole `seante `karmani `kaeje Krk; täl iki kopik `karmanin Ran; Naesele raha andmine om nigu ütest karmanist tõiste karmanide panek Nõo; ütel säŕgil om kat́s `karmańni, tõnõ tõsõ küle pääl Kan; [pikk-kuuel] `karmań oĺ hääl pu̬u̬l, kural pu̬u̬l oĺ tettu tu̬ tühi mulk inne, kätt tsusataʔ Kan; `karmasõl kannõti [tuliriistu] Krl; panõt nõ̭narät́i vai rahakoti pruńdsi `karmańni Har; [käo kukkumise ajal] hoia raha karmanih, sõ̭ss - - ei olõ tu̬u̬st rahast kuna nii `puuduśs Plv; `karmanit pite ḱäü varaśs; täl oma hääʔ `tasku käeʔ, mõist `kuuriʔ `karmanit `häste Se; karmanitäüs [mõõduna] Lut Vrd karmand, karmanik
krimpel `krimpel g `krimpli Lüg; p `rimpelt Kõp; n, g Krimpli Nõo, Krõ̭mple Räp
1. sõim Mis ta vana krõ̭mple tah jaloh ribõlõs Räp
2. segadus – Lüg
3. kola, vana kraam Näitä mes krimpli sul `sinna karmanide kõik om topitu Nõo Vrd krempel

patak(as)1 pata|k Emm, -ku Saa Kod Trv Nõo, g -gu Jäm Khk Krk, -ga Rei; patta|ka g -ga Vai; patak|as g -a Mus Kaa Krj Vll Pöi Muh Lä Tõs PJg Tor Hää HaLo Juu Jür JJn VMr VJg Sim Iis Trm Pil; pata|kas, pata|gas g -ga Khk; patta|kas g -ka Kuu(pada|gas) Lüg Jõh IisR

1. hunnik, suur hulk kui tuli suur pattakas ka ige kalu, no kus sa nad paned Kuu; `karvo tuli pattako (patakate) `kaupa maha Vai; tuleb üks patagas `vihma Khk; siit‿o patakas maad Törise külase Kaa; kui ma oome `niita saa, siis on patakas `loogu moas Vll; `juuris ma‿ilma pataka `metsa, tegi `põldo Lih; see maja maksab pataka raha Han; patakas moad õli `menna Trm; Oi, mesukene raha patak sul nüid om, seräst patakut ei saa sa karmanide panna Nõo
2. lame tükk, latakas, kamakas suured laiad patakad kukkuvad maha (lobjakast) Mus; Kammlest on suur ömargune patakas Pöi; üks va suur pilve patakas `tõuseb üless Muh; suured ümärkort̀sed õied, nagu patakad Mar; tegin mitu `paari `sooje patakid (labakinnastest) Mär; Maavikatid on paksud patakad, neid ei saa luisuga ega viiliga luisata Hää; raavist veeretasime suure savi pataku `väĺla Saa; Veri on ull, ta `angub ää, jääb üks patakas Kei; mis sa kurivaim `paĺla jalu tulid ja tõrva patakad‿vel jala all Nis; Seda patakast ma küll `tõsta ei jõua Jür; suur patak võid Trv
3. (vahu)kiht, kord supil on vahu patak Jäm; `tuhlid keevad, sεεl pεεl - - on - - patakas, veta patakas pεεlt äe Kaa; Kui `kroovis vei `tiikis vesi koua seisab, siis tuleb `senna sui ajal paks patak `pεεle Emm; patak, must vaht, mis `keetmisel tuleb Rei
4. löök, obadus ańnin mõne pataka `kukla `piale Iis; patak ike si lü̬ü̬k one Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur