kappel1kappel g `kapliSL(kapelRidHää, -õlKhn; g -leAudHää) hauskar, puust veekühvel `kapliga eidetaste vesi paadist üle `pardaAns; `viska kappel, ma `viska vett `väljaKhk; aja `kapliga kalad unnikuMus; kappel tehatse ühest puustKrj; tema võttis `kapli, `tõstis kätt ja `viskas `seega `välja vettrhvlPöi; iga mees teeb ise `kaplidRid; kauh ja kauh saadad `kapliga vett `välläMar; Süestä `kapliga vesi puadist `välläKhn || puukühvel jahu, vilja jne tõstmiseks – KhkKärPöiVrdkoppel2