kantsitamakań(t)sitamaKJnSJn, `kantsi-Kuu, kansi-Juu, kańdsitõmõKrllööma, peksma, piitsutama Vade `lohkuja huost `täüdü jo ka `kantsitada, ku sie viel nuor, et saiss täst `säälise `luomaKuu; kui ma obust kansitan, küll ta siis mind `kuulabJuu; Ku‿ma ot́sin ühe ea kańtsiku ja kańtsitan su läbiSJn || käsutama, sundima, õpetama Sõeaväes kańtsitadi poiss nii väĺla, et `oopis teene mi̬i̬s kohe nüidSJnVrdkantseldama, kantsima2