kangemal, kangemalekomp < kangel, -e`sellega (voki kruviga) `kierätässe `kangemalle ja `lõtvemalle `nüöri; `vanker ka `juhtab, kui jõhi`vitsad on `tõine `lötvämmäl ja `tõine `kangemal Lüg; ohjad on `löölas,tömma natise `kangemale Jäm; Telkarehma peab püsut kaŋŋemale tömbama Kaa; Kui süüa aa napisti, siis tuleb püksiröhma kangemale tömmada Emm; Oja (hoia) `ohjad `kangemal, muidu [hobune] akab `löhkuma; Pesunöör on `löödel, tömma `kangemaleRei; `tõmba obu `kangemale, et siss väga paĺlu ei jooseMar; kui `vankril teine juhe `lõõgemal ja teine `kangemal, siis `vanker juhab Kse; siis tä (vokk) võtab `rohkem `sisse, kui [nöörid] `kangemal ooVar; Kärdpael lekk, vää `kangõmalõKhn; vaest sai [kanga äärt] viel rõõsa piimaga natuke `pritsida, - - sis `tõmmas `kangemalleVMrVrdkangemase, kangõmban, kangõppa