[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kang1 kang g kangi L K I, g `kaŋŋi, -e, -a R, g kaŋŋi S(n kańg Muh) Rid VJg; kańg g kangi Mih(kaing) Tõs Khn Saa Trv, g kańgi Puh San Plv, kańge Krk, kange Kod Nõo, kangõ V/-o Räp/
1. metall- või puuvarb millegi üles- või lahtikangutamiseks, hoob kui midagi `verku jääb, siis `panna kang `köie taha, siis `kangiga `vieta piki `pohja Jõe; [vundamendi] kraav `täideti praak kividega - - `tauti `kinni `kaŋŋi `õtsaga; `tõsta sie `kaŋŋiga üles; kang on neli viis `jalga, uob on kaks `sülda pitk Lüg; Kaŋŋiga kaalutakse kivisi ja lüüakse `aukusi maha Pöi; kańg [pandi karja väljalaskmisel] ukse `alla, et siis ikka looma jalad tugevad Muh; sepp teritas `kangi Mär; Ilma kangita ära mine `ouda `kaevma Han; kangiga raiotaks maad `lahti Ris; järve pial soab koa jääd kangiga `lõhkuda Kos; Vanaste olnud puust kangid ka, nüid on nad rauast Jür; vierispud, niisugused kaŋŋid pannakse `palkide alla ja lükatakse edasi VJg; kang `pantse kivi `alla; kange õtsan kualuvad kahe kolmekei·si Kod; suured [kivid] kaaluti avvast `väĺlä kangedega Ran; rao kangega mulk iä `sisse, siss kala tuleva sinna mulgu manu; maja sain om maha vajonu, tulep kangega üless `kaalu Nõo; Sa võta˽kańg ja lü̬ü̬ ussõ alt iä ärʔ, uiss ei˽lähä˽kińni inäp Urv; hüä sõ̭na murd ravva kangõ `kat́skiʔ Vas; `kirvõga `raotiva juurõ˽`kat́ske sõ̭ss kangoga kankutõdi [känd] üless Räp; kańg om kat́s mi̬i̬st; ma˽`kangõga `kangudi hirre `tõisde `paika Se || kaalukang Laes konks, `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad Lüg || loomade köietusvai meil obune on raud kangiga `köides Juu || uhmrinui kangega tamp üks-ühite uhumrin, kangega ei suanud kahekei·si `tampi Kod b. rõhtlatt uste ja väravate sulgemiseks kang käib uksele taha Kod; mõnel kangil om suurepet `seltsi kammitsetaba ka ehen, mõnel om `muukege võti Krk; kańg üle talli ussõ ja vennetaba ette Har c. kompassi osuti üks `kumbasi `kaŋŋi ots on `musta, `toine `valge; `kumbasi `kangi `näita `otsaga `pohja `puole VNg
2. piklik tükk mingit ainet Kui siep sai `jahtunest, sis `leigati `kangidest, `kaŋŋid `leigati tükkidest Lüg; kulla kaŋŋid Jäm; ma `ostsi `terve kaŋŋi `seepi Khk; tina kang Rei; nagu suured kaŋŋid tõi `seie Rid; [seebi] ratas lõegatakse `kangideks Juu; naelraua kang - - kellest `naelu teha VJg; ravva kangist olli `vällä taot Krk; kange `viisi võt́t [seebi] paast `väĺlä ja lõegass parajiss tüḱkess Nõo; Nu̬u̬˽seebiʔ `oĺli kańgin Har
3. fig Ei sinu saa `kennegi üles, aja vai `kanged ala Kuu; Kõrras kõha peale on ju paĺju `tahtjaid, üks paneb ühele `kangisid alla ja teine teisele Trm; Mõ̭nõ inemise suust kanguda vai kangõga sõ̭nnu `vällä Rõu | (peenisest) Kang `õlma all nagu kabeli`lõhkujal Jõh; läks tüdrukusse kang õlma all; kas juba kang `püśti Sim; kang õlma all, lääb [ehale] kui kiriku `lõhkuja Ksi; türa kõva nigu kańg siilu all Ran

kang2 kańg Har Rõu Se, kang Lei kange, tugev no‿m paĺlu kang mihi `surma saanuʔ Har; kańg naanõ, tuu tege kõik esi ärä Rõu; `pääle kańg pühi (suuri pühi) Se; ma olõ kang mõ̭õ̭ðð Lei

kang3 kang g `kaŋŋe Kuu, kangi eP(g kaŋŋi Jäm Khk VJg) Krk kangialune, võlvitud käik Maal vanades mõisa oonete sihes oo `kangisi kua Han; `linnes `käidi kangi alt läbi Ris; Talinas on Saia kang, sial kangi all olid vanasti poed Kos; kangi all nuhelti (mõisas). talli manu viit kangi ala Krk

*kang4 `teise `alsiga vai `teise `kangiga [purjetama] Kuu