kandi|meesväikemaapidaja, mõisa rentnik, kes rendi tasus peamiselt tööga; pops talumaal Ta oli ulk `aega `mõisas kandi mees Pöi; kańdimies `mõisa või talu ääre pial. arisid uudismaad Kad; mõisa kańdimi̬i̬s pidi egä pääv `mõisa minemäKod; kandimehel `oĺli kaits`tõi·stku vakamaad maad - - tei sada vai sada viiskümmend `päivä [mõisale] Ran; Kel `endäl maad es ole ja kes `mõisa moonamihess minnä es taa, si̬i̬ `nakse `mõisa kańdimihess Rõn; `mõisa veeremaa pidäjäʔ, - - `mõisa kańdimeheʔ RäpVrdkandike(ne), kandiline2, kandimoonake