[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
hirs irs Lüg Sa Muh L Trm Kod spor T, Urv, iŕs Pha Kod MMg Trv Ran V(h-; hiŕž, -š Kra), irss hv Var Aud PJg, iŕss SaLä, g irre, g `irre Lüg, iŕre MMg; ers g erre Hi(h- Phl) Mar(eŕs); jõrs, jõŕs g jõrrõ Khn; irss- Jäm, h- Kuu; iŕss- Hls
1. mitmesuguse otstarbega latt, teivas a. igasugune latt, ritv mulk kus irred käivad, iŕss on `sirge puu lat́t, mulk pannakse `kinni irdega Mus; Teine pośt oli mulgul teiss lappes - - irred ees et loomad läbi äi saand Pöi; vanast `paargus keededi, herred `olled `püsti Phl; lääb `eŕsa `tooma. eŕs, pannakse einde `alla, kui ärjapead o aunaks; suur pikk eŕs `pandi obose kaela `külgi Mar; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad ja puu irred kua Lih; [suve]köök oli `enne irredest `tehtud; ja siis `pańdi irred `piale [linaleole] Aud; nii nõrk iä oĺl, et muud́o es saa˽`kõńdi, ku `irtõ pääl Võn; hirreʔ ommava `väikese, peenikese Räp b. (jätkatud) ritv talvenooda veoköie otsas – Trm Kod Trv Ran Võn Se õtsakute sidutud `irtega `aetasse võrgud `eatuse `alla; vaheköis on peenem ja edeköis, mis irre taga, on kõige peenem; anguga ajad irt edasi ja kooguga võtad `auku, kui kõrvale läheb Trm; lasiss aad irre ijä `alla. irs vedäb `nu̬u̬ta perän - - `suismess tuleb irred `väĺjä võtta; iŕs o nelikümmet sammu pitk, neli viis lat́ti õtsakuta Kod; võrgu jaoss `tulli iŕs `siśse `aada. iŕs `olli [umbes] kolmtõi·stkümmend `süĺdä [pikk], jakati kolmest vai nelläst kuuse latist; kui järve `pääle sõedime, `panti iŕs `ri̬i̬ `taade [jooksma] Ran; tõõsõ kläd́sä otsa man tõõnõ hiŕs Se c. kanaõrs [kana]tool `olle `voodi all. uks `olle ees ja ers `olle sees Phl; rehal (rehealuses) oo erre peal kanad Mar
2. (aial) a. püstandaia lõhutud roigas – Lüg S L irsist aid on `jooksudega Jäm; kurendiaid `tehti kihtukile, kaks teivast köruti, irred vahel; kurendiaid, `irssi aketi üksteisele `pεεle panema. iga irre vahele `pandi kaks `vitsa Mus; Ersi luhuda Emm; soe`selga aid on ilma sidumata `tehtud, herred `viltu Phl; latid o ümmargused, irred o katti Kse; irtest saab püśtaed, latidest rõhtaed Var; plank aed tehässe irdest, teevästest ja kuuse`vitstest Tõs; jõrrõbu rahn Khn; Irred lõhuti ka lahedatest `puudest; [aed] lõhutu irredest - - nõnda pu̬u̬l`viltu `pantu Hää b. aialatt `pεεlmised irred [püstandaial]; kolme irrega aid, ikka lat́taid Khk; poolkurendid oli `söuke [aed], et all oli kurendiaid ja peel olid pitkad irred `piuti Mus; lastasaid o `laiadest irredest Muh; püstand aeal ja rõhtaeal oo mõlemal irred Kse; rõht aa irred oo pikuti `pandud Var
3. jäme(dam) ümarpuit Ku˽taheti medägi˽`kaaluʔ, kas `kandu vai medätaht, siss `üĺti: võta˽hirrõjämmüne, tu̬u̬d jouat `nõstaʔ. Hirrõjämmüne oĺl `umbõss nigu paŕs Har; hirreʔ umma˽peenüʔ, paĺk um jämme. kehv maja oĺl hiŕsist tettü; Agu˽`korgõbass jo˽lät́s [sein] sõ̭ss vöörütedi paĺgi˽`hiŕsi pite üless Rõu a. pars tare parred `üeldi kua vanass irred Kod; tarõn tallu pääl ommaʔ parrõʔ vai hirreʔ Har b. koormapuu elejepuu edemält õli alate iŕs; ei tiä `meske minu irs on Kod; iŕs õli vanast. iŕre tagumine õts on pulgaga MMg c. palk – V Ka‿kost tulõ tulinõ kurat́ irreʔ iin, parrõʔ perän Urv; aida tõra irreʔ Krl; ennevanast `üĺti `palkõ hiŕsiss; mi˽poisi `lät́si `hiŕsi raguma; `põhtjal ja `kõlksõl ja aganikul iks hirreʔ (uksealune palk) alh Har; ku paĺgi ar˽koorit, sõ̭ss üldäss hirrest; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite; ku̬u̬kaložõ hiŕs (müürlatt); pisõmõ˽`ju̬u̬skva `hiŕsi pite, `hu̬u̬nõ hirt pite `alla; mine˽sa hiĺlokõit́si hirt piteh (pori ajal tänaval( Se; hüörigu kõtuga ka kui hirs (rammusast loomast) Lut; hiŕž pant `saina Kra || (kassi nurrumisest) `iŕsi, `paŕsi nõgõsõ `vaŕsi Krl; Hirsi harsi, nõgõsõ varsi, tatriku putru, taari perrä Rõu
1. mitmesuguse otstarbega latt, teivas a. igasugune latt, ritv mulk kus irred käivad, iŕss on `sirge puu lat́t, mulk pannakse `kinni irdega Mus; Teine pośt oli mulgul teiss lappes - - irred ees et loomad läbi äi saand Pöi; vanast `paargus keededi, herred `olled `püsti Phl; lääb `eŕsa `tooma. eŕs, pannakse einde `alla, kui ärjapead o aunaks; suur pikk eŕs `pandi obose kaela `külgi Mar; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad ja puu irred kua Lih; [suve]köök oli `enne irredest `tehtud; ja siis `pańdi irred `piale [linaleole] Aud; nii nõrk iä oĺl, et muud́o es saa˽`kõńdi, ku `irtõ pääl Võn; hirreʔ ommava `väikese, peenikese Räp b. (jätkatud) ritv talvenooda veoköie otsas – Trm Kod Trv Ran Võn Se õtsakute sidutud `irtega `aetasse võrgud `eatuse `alla; vaheköis on peenem ja edeköis, mis irre taga, on kõige peenem; anguga ajad irt edasi ja kooguga võtad `auku, kui kõrvale läheb Trm; lasiss aad irre ijä `alla. irs vedäb `nu̬u̬ta perän - - `suismess tuleb irred `väĺjä võtta; iŕs o nelikümmet sammu pitk, neli viis lat́ti õtsakuta Kod; võrgu jaoss `tulli iŕs `siśse `aada. iŕs `olli [umbes] kolmtõi·stkümmend `süĺdä [pikk], jakati kolmest vai nelläst kuuse latist; kui järve `pääle sõedime, `panti iŕs `ri̬i̬ `taade [jooksma] Ran; tõõsõ kläd́sä otsa man tõõnõ hiŕs Se c. kanaõrs [kana]tool `olle `voodi all. uks `olle ees ja ers `olle sees Phl; rehal (rehealuses) oo erre peal kanad Mar
2. (aial) a. püstandaia lõhutud roigas – Lüg S L irsist aid on `jooksudega Jäm; kurendiaid `tehti kihtukile, kaks teivast köruti, irred vahel; kurendiaid, `irssi aketi üksteisele `pεεle panema. iga irre vahele `pandi kaks `vitsa Mus; Ersi luhuda Emm; soe`selga aid on ilma sidumata `tehtud, herred `viltu Phl; latid o ümmargused, irred o katti Kse; irtest saab püśtaed, latidest rõhtaed Var; plank aed tehässe irdest, teevästest ja kuuse`vitstest Tõs; jõrrõbu rahn Khn; Irred lõhuti ka lahedatest `puudest; [aed] lõhutu irredest - - nõnda pu̬u̬l`viltu `pantu Hää b. aialatt `pεεlmised irred [püstandaial]; kolme irrega aid, ikka lat́taid Khk; poolkurendid oli `söuke [aed], et all oli kurendiaid ja peel olid pitkad irred `piuti Mus; lastasaid o `laiadest irredest Muh; püstand aeal ja rõhtaeal oo mõlemal irred Kse; rõht aa irred oo pikuti `pandud Var
3. jäme(dam) ümarpuit Ku˽taheti medägi˽`kaaluʔ, kas `kandu vai medätaht, siss `üĺti: võta˽hirrõjämmüne, tu̬u̬d jouat `nõstaʔ. Hirrõjämmüne oĺl `umbõss nigu paŕs Har; hirreʔ umma˽peenüʔ, paĺk um jämme. kehv maja oĺl hiŕsist tettü; Agu˽`korgõbass jo˽lät́s [sein] sõ̭ss vöörütedi paĺgi˽`hiŕsi pite üless Rõu a. pars tare parred `üeldi kua vanass irred Kod; tarõn tallu pääl ommaʔ parrõʔ vai hirreʔ Har b. koormapuu elejepuu edemält õli alate iŕs; ei tiä `meske minu irs on Kod; iŕs õli vanast. iŕre tagumine õts on pulgaga MMg c. palk – V Ka‿kost tulõ tulinõ kurat́ irreʔ iin, parrõʔ perän Urv; aida tõra irreʔ Krl; ennevanast `üĺti `palkõ hiŕsiss; mi˽poisi `lät́si `hiŕsi raguma; `põhtjal ja `kõlksõl ja aganikul iks hirreʔ (uksealune palk) alh Har; ku paĺgi ar˽koorit, sõ̭ss üldäss hirrest; ḱau ui iks hiireʔ `hiŕsi pite; ku̬u̬kaložõ hiŕs (müürlatt); pisõmõ˽`ju̬u̬skva `hiŕsi pite, `hu̬u̬nõ hirt pite `alla; mine˽sa hiĺlokõit́si hirt piteh (pori ajal tänaval( Se; hüörigu kõtuga ka kui hirs (rammusast loomast) Lut; hiŕž pant `saina Kra || (kassi nurrumisest) `iŕsi, `paŕsi nõgõsõ `vaŕsi Krl; Hirsi harsi, nõgõsõ varsi, tatriku putru, taari perrä Rõu
kõrend1 kõrend Pöi(-t) Pär HMd Tür, g -a Hlj Lüg Kul Mär Vig Aud Tor spor Ha, Sim Trm Kod Ksi Pil KJn, -i Lüg Jõh Pöi L(kõõ- LäLo) hv Juu, JMd Pee Koe VJg Sim Trm Ksi VlPõ(-t Vil); kõre|ńd (-t) g -ndi (-t-) Plt M; körend spor Sa, Rid, g -a Ris; korend VNg, g -a Jõe Kuu, -o Vai(n -o)
1. pikk latt, ritv (hrl millegi peale riputamiseks) `enne `käisite `vergud korendall Jõe; `Lohja `metsast `käüdi `tuomass `vergu korendi, `ästi pikk `sirge mets; korendaks oli kaks tugeva pikke, `üästi silejä puud Kuu; `sinne `tarvis üks korend `panna (pesu riputamiseks) VNg; `eńni olid lõnga kõõrendid ja peso kõõrendid, lõngad `pańdi kõõrendide `peale `pleekima LNg; ilus `valge pesu kõrende peal Rid; lõngad said `väĺla kõrendisse `leekima `pandud. `seoksed pikad kuusepuu kõrendid olid - - kümme `vihti oli kõrendis Mih; meil oĺli linane pesu kik kõrendi pääl Saa; löngad pannakse körenda pial `kuivama Ris; `enne elo‿al (eluajal) oli kõrend ahju `juures, teomes tuli, `veskas oma rüi kõrendalle Juu; paneme lõngad kõrendasse Jür; märg pesu kuivab kõrendil JMd; `kruami õlid mul kõik kõrendad täis aedan Kod; Pesu `ruĺli ei `aetud, `seisis `lahtiselt `riideaedas kõrenda piäl; Kõrenda piäl `oĺlid palidud ja kasukad ja kördsikud ja kõik `siuksed suuremad `riided KJn; saunas `oĺli kõrend ülebäl, kus ku `õhta `vihtma `mińti, `pańti `rõõvad `pääle Vil; lõnga pannass kõrentiss `vällä kujume, mitu kõrentit om `lõngu; lõnga om kõrentin puha Krk || kaevukook Vinna `küĺges rippus suur pikk kõrend ja `alla otsa `küĺge `pańti pang Tor Vrd kõrendapuu
2. kanaõrs kukke `lensi korendolle, kanad taga järele Vai; kanade jaoss on `lü̬ü̬dud kõrendad kua `lauta Kod; laps on aea pial nigu kukk kõrendal Lai; ku me `kümneksi lääme kardult `võtme, siss om nuŕm täis ku kana kõrentin Krk
3. fig vibalik, lahja olend Küll `sulle `lähteväd pikked `riided, neh oled `jusku korend Kuu; Närb [loom] `kangest - - kevade ei `julgend tõst (teist) lagedale `tuua, nagu üks kõrend Jõh; Oort `loodud `sõuke `veise kõrent, äi `sõuke võta rammu aga `miski Pöi; üks igavene kõrend, `kõrged jalad ja peenike kere, tühi pole obu kedagi Kse; pikk poiss nagu körend Ris; sie inimene on kohe nii pikk kui kõrend Sim; tämä one pitk nõnnagu kõrend Kod; pikk kõrend mi̬i̬s ja sooned oĺli kõik välläs tal KJn || joon peopesas – Kul Vrd kõrendipuu
4. kõrge, sirge, alt oksteta puu `pissed kuind oksad ja `latvas tut́t, kõrend `ütlesid PJg; Seante ere oksege ja kõrge [viljapuu kohta] ütelts, see om seante kõreńt jah Krk || oli teind sihukse arva nagu kõrend, kui oli arv aed `tehtud Pee
5. koodivarre pea – Ans Vrd kõre4
1. pikk latt, ritv (hrl millegi peale riputamiseks) `enne `käisite `vergud korendall Jõe; `Lohja `metsast `käüdi `tuomass `vergu korendi, `ästi pikk `sirge mets; korendaks oli kaks tugeva pikke, `üästi silejä puud Kuu; `sinne `tarvis üks korend `panna (pesu riputamiseks) VNg; `eńni olid lõnga kõõrendid ja peso kõõrendid, lõngad `pańdi kõõrendide `peale `pleekima LNg; ilus `valge pesu kõrende peal Rid; lõngad said `väĺla kõrendisse `leekima `pandud. `seoksed pikad kuusepuu kõrendid olid - - kümme `vihti oli kõrendis Mih; meil oĺli linane pesu kik kõrendi pääl Saa; löngad pannakse körenda pial `kuivama Ris; `enne elo‿al (eluajal) oli kõrend ahju `juures, teomes tuli, `veskas oma rüi kõrendalle Juu; paneme lõngad kõrendasse Jür; märg pesu kuivab kõrendil JMd; `kruami õlid mul kõik kõrendad täis aedan Kod; Pesu `ruĺli ei `aetud, `seisis `lahtiselt `riideaedas kõrenda piäl; Kõrenda piäl `oĺlid palidud ja kasukad ja kördsikud ja kõik `siuksed suuremad `riided KJn; saunas `oĺli kõrend ülebäl, kus ku `õhta `vihtma `mińti, `pańti `rõõvad `pääle Vil; lõnga pannass kõrentiss `vällä kujume, mitu kõrentit om `lõngu; lõnga om kõrentin puha Krk || kaevukook Vinna `küĺges rippus suur pikk kõrend ja `alla otsa `küĺge `pańti pang Tor Vrd kõrendapuu
2. kanaõrs kukke `lensi korendolle, kanad taga järele Vai; kanade jaoss on `lü̬ü̬dud kõrendad kua `lauta Kod; laps on aea pial nigu kukk kõrendal Lai; ku me `kümneksi lääme kardult `võtme, siss om nuŕm täis ku kana kõrentin Krk
3. fig vibalik, lahja olend Küll `sulle `lähteväd pikked `riided, neh oled `jusku korend Kuu; Närb [loom] `kangest - - kevade ei `julgend tõst (teist) lagedale `tuua, nagu üks kõrend Jõh; Oort `loodud `sõuke `veise kõrent, äi `sõuke võta rammu aga `miski Pöi; üks igavene kõrend, `kõrged jalad ja peenike kere, tühi pole obu kedagi Kse; pikk poiss nagu körend Ris; sie inimene on kohe nii pikk kui kõrend Sim; tämä one pitk nõnnagu kõrend Kod; pikk kõrend mi̬i̬s ja sooned oĺli kõik välläs tal KJn || joon peopesas – Kul Vrd kõrendipuu
4. kõrge, sirge, alt oksteta puu `pissed kuind oksad ja `latvas tut́t, kõrend `ütlesid PJg; Seante ere oksege ja kõrge [viljapuu kohta] ütelts, see om seante kõreńt jah Krk || oli teind sihukse arva nagu kõrend, kui oli arv aed `tehtud Pee
5. koodivarre pea – Ans Vrd kõre4
malk malk g malga eP eL, `malga R(n `malka Vai)
1. kepp, kaigas (hrl löömiseks) äre tie poiss pahandust, ma võttan `malga Lüg; Sõna ei `kuula, `malka `niisukeselle IisR; `Sõukse poisile pole muud taris, kut anna `malka Pöi; uhakast kasvab unga puu, malsast kasvab malga puu nalj Muh; Kudas kubjas, nõnna malk Han; malk oo jämedam ku vits, paras teesele virutada Aud; terve mets kasub `malku täis Hää; anna poisile `malka VJg; võta `ulka `malku Kod; magaealle `malka, töötegijalle `palka Lai; vikat´ om ninda [nüri] `juśtku malgage lü̬ü̬ Krk; latsele annad `malku, aga mes sä suurega ti̬i̬d Ran; `talve aa malgaga `kannu orre päält maha, aga nüid nigu na kuuleva usse liigutamist, nõnda na tuleva Puh; kos sa serätse `saoga (sajuga) lähäd, tuleb ku `malku maha `taivast Nõo; neil (sõdureil) ollo kõigil oma malgad käen TMr; ma malga võta, ma uha su läbi Kan; taad kammõldamise ammatit ei võta˽taal hobõsal muu `ussõ ku malk Har; ku sutt `haeti, sõ̭ss tuĺli˽külä`rahvaʔ `malkuga˽kokko Rõu; pihiʔ oma niguʔ kat́s `malka, otsaʔ kõva nöörigaʔ kińniʔ köödetöʔ Räp; malk kargab maast üles ~ püsti (intensiivsust väljendavalt) Riidlesid nii, et malk kargas maast üless PJg; nõnna suur näĺg, et malk `kargab maast üless Lai; nõnda näĺlän, et malk `kargab maast `püsti Ran; ädä om nii suur, et malk kargas maast üles San
2. hrl pl puuvarb, latt a. kuhjamalk siis `panna `malgad `piale `kuhjale, ikke viis `malka `pandi pisikesele ja [kui oli] vähä kobedamb, siis kuus VNg; kui `paaris `malgad paned - - pidiväd tulema `lambale `kaksikud `talled Lüg; `Malgad vajutasid `eina ehk `ärjapä ehk suvi`vilja `kärbikul `kinni, `muidu `suure `tuulega oleks `lendu läind IisR; kuhja `otsas on malgad, ät tuul ep aja laiali mette Pöi; üles [kuhja] `pääle `panta kahed malgad `risti, kaks suurd kase `vääti, ladvad `siuda kogu Emm; kuhi akkab `vaĺmis `saama, poiss mine `malkasid `ot́sima Mär; õled oo `virnas, põhu kord peal, malgad kua Lih; malgad [kuhjal] `otses, kase malgad Vän; pannakse eenäunikule malgad peäle, sis tuul ei aa ää Juu; see on taba old, et pannakse ika viis `malka ehk seitse Amb; malgad käisid kase vemmaldest, ladvad kokku `siotud Sim; peened lepad õlid `malkadest kõige paremad, pajo on kõver Trm; malgad oiavad `kinni, kuhi vaeob ärä ja malgad vaeovad `pääle Kõp; rõugu ja kuhja malga tetäss leppest ja `kaśkest Krk; pihlap̀uutsid pää`malku es panna kah, siss lü̬ü̬b välk kuhja põleme Hel; `panti malgad `pääle, `olli kuhi valmiss, üteldi, nüid om valmiss `lu̬u̬du Ran; kuhja otst õegati, tooge kullisitta. siss riibuti seräst peenikest `prahti, tobsati `malku `alla, t̬u̬u `olli kullisitt Puh; neli `malka pandass `latvu pite kokko Kan; kas malga˽pääl ommaʔ, anna˽malgaʔ üless õnnõ Urv; võsast `tu̬u̬di `sääntse kat́s, kat́s peenikest `malka - - nu̬u̬ʔ ladva˽keerotõdi kokko, sõ̭ss `pańti üle rõugu haŕa mitu tükkü Plv b. katusemalk kaduse malgad `oidvad `ölgi `kinni Khk; `malku tehakse kuusest, aavast Vll; `Malkade ristist käis pisike kepp läbi, see `üüti malga ora Pöi; kui katust akatse `arjama, siis pannasse malgad `peale Mar; ja siis sai lepä malgad `toodud, need said ää labastud ja sis - - õle katus `peäle kińnitud Mär; `Roina korra katusõlõ ning panõ uus malk Khn; pikist `õlgist `olli katuss katetu, arja pääl olliva - - arja malga Nõo; noil malgul ommaʔ üte küleʔ är `lü̬ü̬dü, tõsõʔ ommaʔ kül löömäldäʔ, sõ̭ss saa tu̬u̬ pu̬u̬ĺ `laembass Har c. reemalk enne reel tiivasi põle olnd, siis olnd reel koa malgad Mär; kui reel ei ole lansasi, siss `pantase malgad, et `einu `tuua Tor; `enne vanaste oĺli ree laut, aranded `pańti piale ja malgad kah, muud `põhja põlnd SJn; malga olli juhi jämmütse, pistetü päält ri̬i̬ põhja ja ala sebä Hel; ku veerepuud es olõʔ, sõss `pańti malgaʔ hainavidämise `tarbiss, noide pääle tet́ti haina `ku̬u̬rma Räp d. kanaõrs kana läks malgale, malga piäl kohakille; kukk ku lähäb `õsta malgale ja laalab, siis tuleb tõiss `ilma Kod e. (muud juhud) Pane lau (küüni) suu `malkujega `kinni Kuu; kusid (nooda köied) pandasse malgule, lapitasse nõnna Kod; `nakluge lüvväss malga seina `küĺgi [sõrestikuks] `kinni Krk; vaiad pesseti `ümbre `sõõri, vahele `säeti malgad, siss `panti varrass `püsti (kuhjategemisest) Ran; kui vorstit `ahju `pańti, siss `tu̬u̬di - - pikäd malgad [vorstidele alla] TMr
3. kaevurake `Kaevule `täüdüb tänä‿uon (tänavu) neh `uued `malgad `panna, `toised kaik‿o juo ärä mädänned Kuu; siit saavad hεεd kaju malgad Phl
4. mütsikõrv nisukest malgadega [talvemütsid] olid ka - - körvad olid ja körvad tömmati üksi maha Ris
penn2 peńn g peńni, -nn- eP M Ran TMr Ote Rõn, `peńni IisR; penn g `penni R; peńd g peńni Kei Jür JJn Pee Koe
1. sarikapaari ühendav põikpuu penn - - `oiab sariku kuos VNg; kui `penni ei õleks õlema, siis kui `raske lumi on kattussel, rõhub sarika pesäst `vällä Lüg; `Päästlased `istusid `küünis penni pεεl Jäm; peńn lüiakse nagadega `kinni Kär; pennid oo nee, mille teine ots käib teise nõumpuu `sisse, `risti läbi Pöi; penni otsad köivad unga `külge `kinni Muh; penn, suurde sarikatel, siis ei vaju `keskeld nöguse Emm; saarikast peńn läbi Noa; igä saarika `vasta oo peńn - - ülemal lühemad pennid, alamal pikemad Vig; nahk kuevab peńnil Tor; peńn, penni puu oiab sarikad koos, ei soa laiali `vaoda Nis; `otsmised sarikad, neil ei ole `peńdi külles Jür; kõik peńni vahed topiti `õĺga täis JMd; sial on viel tuoń`väŕkidega, nied on sarika `peńnide all, et ei kisu Sim; peńnid `pantse puaride `külge Kod; peńnid, kis sarikid ku̬u̬s oiab KJn; sel majal om joba paari ja penni kikk pääl Trv; vanast `panti kangass `sirgume penni pääle üless Krk; tõmmatass tõsõlt pu̬u̬lt tõnõ paaŕ üless, pandass ari pulk `siśse, siss peńn `panti vahele Ote
2. kanaõrs kaik `pennid one kanu täis VNg; minu särk on juo `pennil, ega minä enämb sigi piltl Lüg; Kanad `lähvad vara `peńnile IisR; see (koer) oli `kange `murdama, penni peelt vöttis kana ära Mus; kanadel oo peńn, `lähtvad pennile magama Vll; kanad `lensid penni pealt maha Muh; kanad juba `pennis, akkab `öhtaks minema Emm; kanad magavad `peńnide peal Mär; Kanade peńn `löödi lauda `nurka lae `alla, oli ilus kańdiline teivas Jür; isa `kalkun - - käis peńnil magamas kanade juures VMr; kanad lähvad `õhta peńnile Iis
3. mitmesuguste esemete põiki asetsev tugi- või ühenduspuu vms akkuna `pennid (peenikesed vahepulgad aknaraamis) Kuu; [sepikojas] `lõõtsa - - `postide `külge `lüia penn ja `penni üle `panna `vinnapuu Lüg; suurde `kerstudele `pandi veel öks peńn pitkuti pöha ala Kaa; Värava penn (väravaposte ühendav latt) peab naa körge olema, et koormad läbi saavad Emm; [linamasinal] all oo kandilene puu, see oo peńn, penni peäl‿o kaśt ja kibid sees Vig || võrgusilma külgniit `vergu `silmäd on `neljä`kandilised, aga siis kui üks niisugune penn lähäb siit vahelt puruks, sie on silmpagu Kuu
4. (luudest, kontidest) Kukkund `perse `pennid `sisse Jõh; mul on õla peńn `kat́ki Sim
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|