[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kanal kanal Lüg Jäm Mär/kaa-/; kanaa·l Kuu Jõh Khk Kaa Rei Tor Pär Hää Saa Kos/-oa-/ Trm MMg, -ĺ KJn Hls Krl Se, g -i laiem kraav u kui sais kohe siit Jumindalt kanaa·li läbi `kaevada Kuu; `este üks kanaa·l - - akketi põlevkive `võtma Jõh; Kui pole veel kanaa·li olnd, sai jööst püüda `lutsusi ning `vähkisi Kaa; suured kaanalid tõmmati `sisse ja `lasti maa kuevaks Mär; kaeveti rabast kanaa·l läbi Tor; suur vie kanoa·l Kos; nüüd `tehtama sial jo neid kanaa·lisid MMg; kanaali kaibetõss Krl Vrd kanav
kana|silm
1. (võrdlustes ja metafoorides) `erned oo ilusad kui kana silmad Kse; kanasilmad,`valged paelu `väĺlas PJg;
2. lühinägelik silm Inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs Lüg; Kana`silmidega `kaugele `ninda teraselt ei nää Jõh; kana`silmadega nääb ligidale, aga `kaugele ei nää sugugi Kos; tema on kana `silmadega, lühikse nägemesega Pil
3. kanapimedus tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä Vai; inimesel on kanasilmad: kell kuus, kui kanad `puuri lähvad ta enamb ei nää VJg; tal o kana silmä, et ta ääp `õhtsepoolen ei näe Krk; Ütel `tüt́rikul oĺliva˽kana siĺmäʔ. `Päivä näḱk, a `ü̬ü̬se pümmega näe‿ss `höste Se
4. sarvestunud nahk sõrme või varbaliikme kohal, konnasilm kana silmä om mõnel sõrme `köńte pääl Krk
5. kindakiri Kanasiĺm on kolm `siĺma kõigest, `keskel [on teistvärvi lõngast] silmatera Hää
1. (võrdlustes ja metafoorides) `erned oo ilusad kui kana silmad Kse; kanasilmad,`valged paelu `väĺlas PJg;
2. lühinägelik silm Inimine, kie ligidalt vahib, puol`viltu, on kana `silmad pääs Lüg; Kana`silmidega `kaugele `ninda teraselt ei nää Jõh; kana`silmadega nääb ligidale, aga `kaugele ei nää sugugi Kos; tema on kana `silmadega, lühikse nägemesega Pil
3. kanapimedus tämäl on kana `silmäd, `ehta ei näe enemb `ühtä Vai; inimesel on kanasilmad: kell kuus, kui kanad `puuri lähvad ta enamb ei nää VJg; tal o kana silmä, et ta ääp `õhtsepoolen ei näe Krk; Ütel `tüt́rikul oĺliva˽kana siĺmäʔ. `Päivä näḱk, a `ü̬ü̬se pümmega näe‿ss `höste Se
4. sarvestunud nahk sõrme või varbaliikme kohal, konnasilm kana silmä om mõnel sõrme `köńte pääl Krk
5. kindakiri Kanasiĺm on kolm `siĺma kõigest, `keskel [on teistvärvi lõngast] silmatera Hää
kanass kana|ss g -sõ Har Rõu kanapoeg timä om `hautanu kanassõid; Kulõʔ kanasõ `tsiiksva˽ põraki iḿä siiva alh; kat́s orrõ täüt kanassõid = hambad Har; Mul tuĺl timahavva mitu `kurnu kanaśsit `vällä, oĺli˽kanul `varguisi `vällä havvudu Rõu Vrd kanane
kana|sälgä
1. liigselt keerdu, krussi (lõnga korrutamisel või nööri keerutamisel) villane nõnda kana`säĺgä ei lää kui linane; `iśkmise man läits kana`säĺgä Ran; niit lätt kana`säĺgä, lang ei lää Kam; ku `kapla tetäss ja siss kruppi lätt, siss üteldass, et lätt kana`säĺgä Ote; lang lätt kana `säĺgä ku isitäss, sõ̭ss ku tõnõ lang jääss pikembält, tõnõ om traḿmin, sõ̭ss tu̬u̬ nõrgõmba langa ki̬i̬rd jääss - - tõsõlõ pikembält pääle, sõ̭ss tu̬u̬d üldäss et, lang lät́s kana `säĺgä Kan; ti̬i̬ ilusadõ, ala˽tettü kana`säĺgä Har; äräʔ `iśku `langa kana`säĺgä Räp
2. kananahale Joosi kerge rõivaga vällä, nigu kahmõ tuĺl pääle ja ihu lät́s kana`säĺgä Urv
Vrd kanaselga
1. liigselt keerdu, krussi (lõnga korrutamisel või nööri keerutamisel) villane nõnda kana`säĺgä ei lää kui linane; `iśkmise man läits kana`säĺgä Ran; niit lätt kana`säĺgä, lang ei lää Kam; ku `kapla tetäss ja siss kruppi lätt, siss üteldass, et lätt kana`säĺgä Ote; lang lätt kana `säĺgä ku isitäss, sõ̭ss ku tõnõ lang jääss pikembält, tõnõ om traḿmin, sõ̭ss tu̬u̬ nõrgõmba langa ki̬i̬rd jääss - - tõsõlõ pikembält pääle, sõ̭ss tu̬u̬d üldäss et, lang lät́s kana `säĺgä Kan; ti̬i̬ ilusadõ, ala˽tettü kana`säĺgä Har; äräʔ `iśku `langa kana`säĺgä Räp
2. kananahale Joosi kerge rõivaga vällä, nigu kahmõ tuĺl pääle ja ihu lät́s kana`säĺgä Urv
Vrd kanaselga
kana|säl(l)än
1. keerdus, krussis (korrutatud lõng) sukass ja `kindas kõlvass - - aga `kangade es `kõlba [lõng] mes kanasäĺlän `oĺli Ran; Sääd́se latsõ iśkma, tu̬u̬ tsurksõ langa ärʔ, kotussilda oĺl loid, siss oĺl kanasälän Urv; ei mõista `kapla tetäʔ, ta om alasi kana sällän Har Vrd kanasellan
2. kananahal [ihu] kanasälän Urv Vrd kanaseljas
1. keerdus, krussis (korrutatud lõng) sukass ja `kindas kõlvass - - aga `kangade es `kõlba [lõng] mes kanasäĺlän `oĺli Ran; Sääd́se latsõ iśkma, tu̬u̬ tsurksõ langa ärʔ, kotussilda oĺl loid, siss oĺl kanasälän Urv; ei mõista `kapla tetäʔ, ta om alasi kana sällän Har Vrd kanasellan
2. kananahal [ihu] kanasälän Urv Vrd kanaseljas
kanaval kanaval g -i Jõh IisR(-ĺ g -ĺli) kohitseja Kanaval kohis `luomi Jõh; Pidi olema `tiatud kanaval ehk ia `veltser, kes `ruunada `mõistasid; Kanavaĺlile `osseti `liiku IisR
kantsel1`kants|el g -li R(g `kanssli Kuu) S Kse Var Tõs Khn/-õ-/ Tor Ris Kos(kanssel) VMr Kad VJg Iis Trm Kod/-ńt-/ Pal Hls Puh, g -le Jäm Hää Saa Ris Rap Juu JMd Koe Plt KJn; kantsel Trv Krk, kandsel Krk Ran, g `kantsle; n, g `kańtsli Nõo Võn San V(g kandsli Har; kandsõl g `kantslõ Krl) kiriku kõnetool
1. oppetaja on jo `kantslil VNg; oppetaja `lähto `kantsli lugemist pidämä Vai; `kantslist maha, `karvi `kinni Jäm; mis õpetaja `kantslist loeb, see on `jutlus Khk; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; õpetaja läheb `kantsli `peale Muh; `kaplis on puust `kantsel Rei; `kantsel oo luteruse kirikus Tõs; `kantsles peab kiriksant `jutlust Tor; paastu`aegne `altaritienistus, neid `kańtslist ei `pieta Ris; `köster tegi vanaste pisikse `kantsle peält `jutlust Juu; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; vü̬ü̬l`mölder lähäb `kańtslid ehitämä enne kerikud Kod; üteĺ `kantsle pääld Trv; õpeteje olli `kantslen Krk; treìp läits üless `kantslede Ran; ja opetaja perändäp ka sääl `kantslin `mõnda, nigu `keŕkun perändedäss, kes ärä om koolu Nõo; opetaja lätt `kantslõlõ Krl; pühäbä opõtaja kõnõli `kańtslin Har; eesti kerikoh om alah `kantsli. üldäs jutust alah `kantslih Se; `kańtslin ḱerikesand paat Lei || kooripealne `kantsli‿päl üleväh laulõtass Se
2. kõnepult, kõnetool kutsuti õdagu enne magama mińekit `kantsle manu, sääl ku̬u̬l`meister selet tõese päevä `tuńne Ran; latse `istsiva `peńken, ku̬u̬l`meistre `oĺli `kańtslin, ja sõrmega näedäss: sina saesa üless ja jutusta Nõo
1. oppetaja on jo `kantslil VNg; oppetaja `lähto `kantsli lugemist pidämä Vai; `kantslist maha, `karvi `kinni Jäm; mis õpetaja `kantslist loeb, see on `jutlus Khk; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; õpetaja läheb `kantsli `peale Muh; `kaplis on puust `kantsel Rei; `kantsel oo luteruse kirikus Tõs; `kantsles peab kiriksant `jutlust Tor; paastu`aegne `altaritienistus, neid `kańtslist ei `pieta Ris; `köster tegi vanaste pisikse `kantsle peält `jutlust Juu; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; vü̬ü̬l`mölder lähäb `kańtslid ehitämä enne kerikud Kod; üteĺ `kantsle pääld Trv; õpeteje olli `kantslen Krk; treìp läits üless `kantslede Ran; ja opetaja perändäp ka sääl `kantslin `mõnda, nigu `keŕkun perändedäss, kes ärä om koolu Nõo; opetaja lätt `kantslõlõ Krl; pühäbä opõtaja kõnõli `kańtslin Har; eesti kerikoh om alah `kantsli. üldäs jutust alah `kantslih Se; `kańtslin ḱerikesand paat Lei || kooripealne `kantsli‿päl üleväh laulõtass Se
2. kõnepult, kõnetool kutsuti õdagu enne magama mińekit `kantsle manu, sääl ku̬u̬l`meister selet tõese päevä `tuńne Ran; latse `istsiva `peńken, ku̬u̬l`meistre `oĺli `kańtslin, ja sõrmega näedäss: sina saesa üless ja jutusta Nõo
kantsel2 `kantsel Muh; pl `kantsled, -lid PJg ree või vankri laiendusraam; tiivad ree `kantsel Muh; pane `vankrile `kantslid `peale PJg Vrd kants6, kantsipuu
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|