kamu1kamuMuhL(-o LNgKul) RisNisKosNõoRõnUrv 1. a. ramm, jõud; lihavus `söömlik loom võtab `eesele ea kamo `pealeLNg; se on kamus loom, on rammus. sel loomal ia kamu, ia ramm pialNisb. jõud, jaks se kamu on nönna `otses keik, ei saa änam `tehtudRis; kamu om nii otsan et, ei jõvva kirvestegi üless `tõsta; neil `aastil lõegassime puu ja `lahksime, sedä kamu iks `olli vi̬i̬lNõo; Ku mul `tervüss om ja ma süvvä˽võta, sõ̭ss om mul kammu kah, kammu ja `võrkustUrvVrdkama3 2. kraam, varandus, vili sul iks toda vana kamu om vi̬i̬l, sa‿i ole jo `kitsaste elänuRõnVrdkahm3 Vrdkamps3