kamar1kamar g -aKuuSaMärHääKIM(g -e) RanNõoHarRõuPlv, kammar g -a ReiRisJuu, g kamaraT(-õSan) V(n -ŕ; g-u Räp); kamarasLHls 1. maapinna rohujuurtega läbikasvanud pealiskiht; murupind juured kõik kamaras koosKhk; Paljas must muld, seal (karjamaal) pole kamart koa änam peal, see koa juba `loomade `nahkasPöi; soo maal `pandi kamaras enni [uudismaa harimist] põlema Vig; maa`kirvega raiuti kamaras piält katti Var; sead `tönguvad keik maa kamar pahampidi Ris; kui kamara suad piält ärä, on `kergem `kruavi lõegataKod; ka (kas) vili om pääl või om kamarenKrk; taani adral `oĺli sahk i̬i̬n, tu̬u̬ lõegass kamara veere ärä Ran;`lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätteNõo; [adra] nõ̭na pääl `olli väits, kes kamarat puruss lõigaśs Ote; riśtkhaina söödül om kõva kammaŕSe || (paakunud maast) maad jäävad kamarasse – maale `tõmmab nagu nahk `peale, kui `vihma tuleb ja siis tuleb jälle äkitselt `kuivaVJg; maalõ om põvva peräst niuʔ kammaŕ `pääle tulluʔ Krl || külmunud maapind, õhuke jääkirme – KuuVrdkamarik1, kamarus2 2.seisvale veele tekkiv (roheline) kord; rabalaugaste, kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind urda augud - - kamaras pial sihuke rohelineKse; `veele tuleb `turvle kammara kord `peale Juu; pää on tõmmand kamarad vie `peale VJg; paks kamara kõrd järve piäl Kod; aga raba ei `kesta, sial lä˛äb kamar `kat́ki Lai; kamare `pääle läät, vesi ki̬i̬ss üless Krk; suured puud om `järve sadanuva ja kasvapegi järvele kammar pääle Ran; ku läbi kamara `mülkäs vajud, siss säält ei pääse Ote; lätt tu kammaŕ `kat́ski ja võit sinnä˽`sisse är˽ka uppudaʔPlv; kinnikasuja jäŕv, kammaŕ oĺl joba `pääle kasumah Räp 3. seanahk sia lihal nii paks kamar, `ambad äb aka `pεεleKhk; sea lihal on üksi kamar, muudel lihal ei oleMär; karb `võetasse peält ää keebä `veegä, kamaras seäl all Vig; Ei ma saa enam kamarast jagu ühti Tõs; miul küll `ambid ei ole, aga kamara ludin ikki ära Saa; vanal seal on paks kamarPlt; midä vanep siga, sedä paksep kamar Krk; kammar lõeguti peki küĺlest ärä, tollega keedeti kapustitPuh; me keedäme kamardega suṕpi, ega me kamarit ärä ei `viska; ku `rasva tetti, siss lõegati kamara ärä, kamara rasva masinast läbi es lähä Nõo; Kamaraga˽liha hoiuss suvõss paŕõmballõ alalõʔ Urv; tsia lihal um kammaŕ, muul eläjil um nahkRõu || pekiliha laih lihakõnõ oĺl õnnõ, es olõ es kamarat suurõst Räp || inimese `kohta ikke öetasse koa - - naha kamar `katki. põle sügav aav `ühtiPJg || figsul on õite paks kamar kaela peale `kasvand, et sa nõnna vastaline oledVJg