kahvlik`kahvli|k g -kuJõeKuu(g -gu) krobeline, hunnikusse aetud (jääst) `alli pojad on jää pial. tema `rohkemb `vaatab, kus on `rohkemb `kahvlik jääJõe; `Talvel jää oli aga nii `kahvlik, et `nuota ei saand vedädä; Ajujää mes sise tuob, on `kahvlik ja teliline; Kui edesi`menness juo `Suome `puole `saimme hakkas siel `holmie ligemäl jää `oite `kahvliguks menemä; `Mohni taga - - siel igä `ennemb jää `liikub ja lükkäb igä joba kogu ja tegeb `niisugust `kahvlikku jäädKuuVrdkahvlikane