kahi2kahi g kahjaS(p `kahja) Kse(p kahjad) HanKod, g kaehaVig; kahe g kaehaMih(n kahi) Tõs(p kah́ja); n, p `kahja g kahjaKhn; n, g kahjaVarTõsKod; n, g kah́aMar(kaeha) Kse; n kaehaMarVig 1. rauavitriol, kübaramust leinakuued tükkis kahjamustad; kahja väŕv, `muistane väŕvJäm; kahjaga sai kibeks mustaksKhk; aiseb nago va sinipoti kaehaMar; kahi oli nihuke rohelene kibi; `kahja vel `parae·gustki müiä; kaehaga linast ei tehtud; enni tehti sopaga, sis akati kaehaga tegemäVig; kahjaga sai riiet mustase `tehtudKse; kahjaga tehasse `mustaVar; kuued värmiti kahjaga mustassMih; must värv nagu kahjaTõs 2. potisinine sinine nõnnagu kahjapot́iss `väĺjä võetud; kahja one si̬i̬ vedelik, `laśti [kusi] `apnemä `minnäKod 3. värvivedelik; värvipära värvi vesi kutsutse kahjaksJaa; kui lõngad `võetasse värvi seest `vällä, siis kah́a jääb `sõnna `põhjaMar; süstä miu lõng kua kahjassõKhn 4. õlle- või kaljapära `õlle kahea või `õlle verre `öötasseMar; õlude kahjass suab vi̬i̬l üvä kali; kahja on paks; kaĺjal on kahja, kohvil on paksKod Vrdkaha9, kahjavärv