[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kahetus kahetu|s, g -se Saa(g kahetse), g -sõ Hls(kaheus), -ss Krk T Plv, g -se nõidus; kurja silmaga vaatamine siin om puhas kahetus Hls; seantsit inimisi om kül, ken `peĺgäv kahetust Krk; mõni kardap tõese inimese kahetust Puh; toda kahetust kah kõneldi, et tõne tegi tõsele viirastust Kam; `juuda sita elli, kurja silmä elli `anti `nõiduse ja kahetuse `vasta Ote Vrd kaibajus, kaehtuss, kaetus, kaheldus, kahetse
kohetuss kohetu|ss g -se Hel T, g -sõ Võn Kam V(-śs Rõu Räp Se, g -se Rõu Vas; kohi- Krl, kohõ- Urv Se; `koetuss Urv Vas Räp Se)
1. a. kerkima (hapnema) pandud tainas ku kohetuss apu om, siss kastetass leib ärä ja pandass ahi palama Võn; lämmi vesi ja jahu `siäti segi, `panti `mõhke, sääl lät́s `apnema, siss oĺl kohetuss vai tahass Kam; ku keevä `vi̬i̬ga oĺl kohetuss `pantu, siss sai makuss leib Ote; Õdagu pańni iks leevä kohõtusõ, hummugu kaśti Urv; ka‿sa klopõ `valgõleevä kohetust; noʔ ma˽`teie koogi kohetust, vaia `ku̬u̬kõ tetäʔ Har; saia kohetuss kohotass kah üless Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano, ja lasõ˽läbi sõgla Vas; klõmbi kohetuss Räp; `kiisla kohetuśs; pliini kohetuśs Se b. leivajuur Tulli ette ka tuud et pidi tõsetare manu mineme leeväle kohetust `otsme Hel; mine, pane kohetuss `mõhke, kohetusega läits taenass ruttu apuss Kam Vrd kohetis
2. fig (pehmest, mitte kandvast pinnasest) või olla et, mitu `päivä om `säärdene kohetuss, vaist ommõll tulõ jäl˽`vihma San; tuu [mädasoo] um kui kohetuss Plv; Kohe saʔ `praegu kängäga läät, ti̬i̬ om jo niguʔ kohetuss Vas
1. a. kerkima (hapnema) pandud tainas ku kohetuss apu om, siss kastetass leib ärä ja pandass ahi palama Võn; lämmi vesi ja jahu `siäti segi, `panti `mõhke, sääl lät́s `apnema, siss oĺl kohetuss vai tahass Kam; ku keevä `vi̬i̬ga oĺl kohetuss `pantu, siss sai makuss leib Ote; Õdagu pańni iks leevä kohõtusõ, hummugu kaśti Urv; ka‿sa klopõ `valgõleevä kohetust; noʔ ma˽`teie koogi kohetust, vaia `ku̬u̬kõ tetäʔ Har; saia kohetuss kohotass kah üless Rõu; `kiisla kohetuss ar˽`hapnass, siss `t́sirka˽vi̬i̬l vett mano, ja lasõ˽läbi sõgla Vas; klõmbi kohetuss Räp; `kiisla kohetuśs; pliini kohetuśs Se b. leivajuur Tulli ette ka tuud et pidi tõsetare manu mineme leeväle kohetust `otsme Hel; mine, pane kohetuss `mõhke, kohetusega läits taenass ruttu apuss Kam Vrd kohetis
2. fig (pehmest, mitte kandvast pinnasest) või olla et, mitu `päivä om `säärdene kohetuss, vaist ommõll tulõ jäl˽`vihma San; tuu [mädasoo] um kui kohetuss Plv; Kohe saʔ `praegu kängäga läät, ti̬i̬ om jo niguʔ kohetuss Vas
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|