kahetuskahetu|s, g -seSaa(g kahetse), g -sõHls(kaheus), -ssKrkTPlv, g -senõidus; kurja silmaga vaatamine siin om puhas kahetusHls; seantsit inimisi om kül, ken `peĺgäv kahetustKrk; mõni kardap tõese inimese kahetustPuh; toda kahetust kah kõneldi, et tõne tegi tõsele viirastustKam; `juuda sita elli, kurja silmä elli `anti `nõiduse ja kahetuse `vastaOteVrdkaibajus, kaehtuss, kaetus, kaheldus, kahetse