[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kadri1 n, g kadri eP(kad́ri I) M TLä Rõn; `katri R(kadri Jõe), `kat́ri Krl Rõu, n kat́r Har
1. (väljendeis) Kui kidagid oli töö luhakalt teind, siis `eeti: see oo igavene purtsakadri Khk; Kadri tulõb, öeldakse lapsele, kui ei kuule sõna Khn; ranna kadri (latatara) Tõs; Nagu vana tulekadri kui punane kleit seĺjas KuuK; ua turu kadri mis oletki – inime mis abiseb, ajab suust `välja kõik VJg; tuisu-kadri Plt
2. kadripäev `Katri, va `tüütu, ajab lume maast `vällä Lüg; `mardist kaks `katri, `katrist neli `joulu Vai; maŕt matab, kadri katab, toomas ajab `tooripuga laiali Ans; kadri `aegu, siis vaadeda linnu raeast kunas see lumi tuleb Emm; kadri aal panevad nooremad teised `riided `seĺga, müräväd Juu; kadri tuab sula Iis; kui mäŕt kapsib `kaskage, siss kadri ripsib riidege Hel; märdiss pidi lang olema kedrätu, kadriss kaits ehk paar `kińdit `koetu Ran; mäŕt `määtess, `kat́ri `kaotõss, siimuń teǵe silla Krl; kadri kuseb ~ hakkab kusele (kadripäeva sulast) mart tuleb `maale, `varbad `külmetuvad, `katri tuleb `maale, akkab kusele Lüg; Kadri kuseb. Enne kadrit oo külmetan oln, aga kadripää lumi sulab Han; kui kadri akkab kusele siis andres paneb aani ette VJg; kadripäeväl läit́s sulale, kadri `paiku, siss kadri `kuśsi Ran
3. kadrisant `mardiks ja `katriks `käisime ikke küll, aga üle `kolmekümend `aastad on sest tagasi; `mardiss `käisimme `pükstega, `katriss `kleidiga. näud tegimme ette ja `valged `kleidid ajasimme `satsisi täis Jõe; `katri õli ikke `valges `luoris ja siis õli ikke `peigmes ka täl `kõrvas ja Lüg; kadriks keivad emased - - meni isane ajab emaste `riided üle ka Khk; kadridele `anti `vorsti, makiks `kutsusid ja jahust `tehti pallid Mus; kadride emal (kadriemal) oli - - rätik oli nolus peas. ta oli ikka ema, vanem, teised olid ta lapsed Krj; `tehti kadrisid, tüdrikud aeasid paberid si̬i̬likude `külgi. suur summ tüdrikusi ja `poissa, tüdriku riided olid `selgäs. nendel olid kotid koa `juures, aasid `kraami Mar; kel oli suur `puudus, siis `ütles, ma lähen kadriks. siis tuli `sisse, `lopsis vitsaga sipp-sipp-sipp, isi `ütles: kadri tahab takku, kadri vihub `villu Mär; kadri toob kallist karja `õnne Tõs; küll ned kadrid ehitasid ennast naa et - - mõnel olid kiudud kördid, vana at́idel olid lühiksed püksid. tüdardel `tehti `valgest palakast `valged leidid `seĺga Aud; kadrid joosevad Tor; plikad ja poisid läksid kadriks ja `laulsid. siis `laśti kadrid tuppa ja `anti kadridelle `mauku ja liha Juu; `martidelle vorstid, kadridelle einad Ann; kadris `käima KJn; kadrile `panti kaalkotti karaskit - - kadri muud es taha; ku kadri ärä lätsivä, siss tenässivä laaluga Nõo || pulmatola läksid pulma kadrisse. pulma kadrid `siatsid ennast, kiltsud kaltsud olid `selgas Ris Vrd kadri|hani, kadri|saks
4. tsaariaegne 100-rublaline paberraha (Katariina II näopildiga) `valgesabaga `katri, `valge serv `otsas, ega neid `valgesabaga `katrisi vist enamb kenelgi `alles õle Lüg; kadrid, ni̬i̬d õlid jo sada `ruublalised Kod; mis mul viga, mul om kadri puhun Krk Vrd katariina
Vrd kadrin(a)