kada1 n, g kadaJMdJJnKodPlt, g kajaKirKse(kaea) Han, kaaVar 1. (heide)kera; pundar, kimp tegime isegi `eide kadasi, sis kui sõel täis sai, sidusime `kinni, ja oligi kada `vaĺmisJMd; on nagu `eide kada, `kangeste viletsasti `riidesJJn; olen kuuld, et uśsi kada, kus paĺlu koosPlt; kada ajama vastlapäeva komme – Lä Vastlabe õhta, siis lapsed läksid kajasid ajama Kir; Vastlapäe tehti kadakast kaja ja aeti teise saksa maa peale Kse; Vanasti aeti kada, kui vastlabä õhta oli. [lauldi] Kus me selle kaja ajame? Aame selle kaja Matsalu puile, Matsalu puile, Matsalu maile Han 2. linamõõt: viiskümmend peod soetud linu kaks kubo suab ärä aetud maśsina piäl, sidod `kińni, si̬i̬ one kada. kaks kubo paned `üste kadaje. võtavad kada `laśti, akavad `ropsma. ku kaks kada ropsitud, siis katsuma, agu suab leeśik; lina kada one kokko kiärätud `kolkmess. kui sinä akad lina `müimä, paned linad leesiku. õmale paad (paned) kadaje, paremad linad. õma jagu kadasid pane ärä, mitu kada tahad. kada one viiskümmend kolgad, kakskümmend viis üksipidi ja kakskümmend viis tõõsipidi. suab neĺjä nukeline kada. kada `tõmmad köödikuga kińniKod Vrdkadsa1