kaarik1kaari|k g -kuHääKPõ(-ua-, -oa-) I(-ua-, g -ka Kod) ÄksLaiPltKJnM(g -guKrk) TLäOteKrlPlvRäp, g -kaSan, pl -guʔLut; kaari|kas g -kaMusHanAudTorKos/-oa-/; `kaari|k g -kuVNgIisR, -kas g -kaKuu/-gas/ LügJõh, n, g -koVai(g -go) 1.kaherattaline vanker ma lähen `kaarikuttega `laudu `tuamaVNg; näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä; `sõidavad `kaarikuiegaLüg; `sõitis kaarikoga `linnaTor, eenä koarikJuu; tuli kaheratta kuarikugaKod; postimi̬i̬s lää kodu kate ratta kaarikugeKrk; suvõl `olli kate rattaga kaarik, kutsuti tahveti vangerRan; tol om kah rutt rattin ja kanapask kaarikin (väga kiire) Nõo; Vankri kääva nelläl rattal, a kaarik jäll katõlKrl || vankri kere – VJgVrdkaarike 2. pl kaarikudtähtkuju, Lyra – Kad