kaaluma1`kaalu|maeP(`kaalo-KäiLNg; -oa-PöiKos, -ua-KhnKoeKad); `kaal|maVNgKhnSaaKod(-ua-) KJnVilTrveL(-meMSan), (ma) kaalu(n) eP(-o- Ris) eL, `kaalunR; ipf (ta) kaaldKodNõoHar, kaaĺdPlv; pr (ta) kaaldRõu 1.kaaluma, raskust mõõtma `ennevanast meil `lueti läbi keik kalad, `eigä siis ei `muedetu `eigä `kaalutuVai; nüid `öetse kooli`lapsi koolis kaalutamaMuh; poiss `poodis `müija ja `kaalujaKäi; Jusku kullaga kaalub (vähese töö eest liiga kallist tasu nõudma) Hää; ma ei tea kui `raske see lõng on, ta alles `kaalumataJuu; ekse ole margap, kellega siin `muuga ikke `kualuda suabKad; kui `surnu kruam margap̀uga ärä `kualdu ja rohoga `sisse `panna, siis `seismä vi̬i̬l, moete i̬i̬red ja koid süäväd äräKod; Kaalu ku kulda (mingit asja vähe andma) Trv; vanast kui päsmerd es ole, siss `kirvega kaaluti `leibäRan; Mõista, mõista mõõlu, kassi and kaalu, kaalup kana munakõst = margapuu Võn; kaalu meid üless ku `raske mi olemi jahSan; liha`kaaljaʔ, nimäʔ eś mööväʔ, ni `kaalvaʔSe || figkas sa sedä `aega tiäsid `kualdu; keśsi näid uassid edemält kuald ja mõõtKod 2.teatud raskuses olema, kaalu omama ühtvõrs `kaaluvadLüg; küll see nüid pailu kaaluks see eina koorm, vett täis puhasKhk; rohi kaalub `ikka eina tugevasti ülesseKäi; põrsas kaalub [kümme] `naela Trm; tü̬ü̬d olli paĺlu ja latse `oĺli, ma `jäie nii `kergess, et es kaalu ämp midägiNõo; paĺlu sa kaalutSan; śjoo tunnõ ma `käega paĺloss kaalSe 3.hoobama, kangutama, üles tõstma Kaalu see kivi kaŋŋiga väljaJäm; lapsed panid aja irre pöigiti aja `pεεle ning siis teine `istus teise otsa `pεεle, siis teine `kaalus teise üles, `kiikusid sedavisiKhk; Kaŋŋiga koalutakse kivisi ja lüüakse `aukusi mohaPöi; kitsass ligu kaalub matused pealt mahaVig; kutsuti appi [kive] `kaaluma, kaeveti `lahti ja kangid `allaVän; kiva sai aga kangi pial kaalutud, kangutud, `kaalusime ja rippusimesial pial kahekesteJJn; obosed jäid `jalgupidi `sisse, aga ma `kaalusin nad `jalgupidi `väĺläKJn; si̬i̬ oone kaaluts üless `pu̬u̬ḿege ja raiuts `paĺke ala, tetäss `kõrgepessKrk; sain om vaeonu, selle piäb üless `kaalmaNõo; `saarlasõ võtiva puid juurtõka, `kaalseva `väĺläKam; silmä laua˽kaalutass üless, siss nakass vesi `ju̬u̬skmaHar || `suula `mõ̭õ̭tma ~ `kaaluma (rahvamäng) selg selja vastu seistes, käed küünarvars-seongus ühendatud teineteist vaheldumisi seljale tõmbama SeVrdkaalutama 4.vajuma, kalduma pilv `kaalub `sinne `puoleLüg; Tüü ots on ikka `raskem, koalub `allaPöi; see koorm kaalub teinebole `ääre, tä oo `veltu läind; [piir] akand Ranna`mõisa maa `sisse `kaalumaMar; `rõngad kualuvad põhja `puõlõ, et [võrk] mette vee piäl ei seesäKhn; kui puu `murdub, ladva `raskus kualub `irmsass, juuriss kualub ülesi; kõhnad eläjäd, `seisi võsu jäären, kuegotas ja kuald piäd `allaKod; [vilja-] pää lätsivä vett täis, `kaalseva `sildaKam || fignoh, saab näha kumma poole see asi kaalub, kummale [kohtus] `öigus jääbKhk; keik pärandus kaalub tema kädeRei; aeg jouab `sinna ligi, kaalub `sinnap̀uoleVJg; kummalõ poolõ nu̬u̬ʔ mõttõʔ `kaalva, kas `õigõlõ poolõRäpVrdkaalduma1 5.kaalutlema, järele mõtlema piaks seda `asja `kaaluma `enne kui akkab tegemaHlj; ma ole seda `asja `järge `kaalund, `arvand, otsus jähi ikka sedasi `jälleKhk, ma `kaalusin õige kaua seda `aśja, aga ei saand `õigest `ühtigiVJg; tõsine mees oli, `kindla iseloomuga - - mis `ütles, selle oli juba läbi `kaalundLai; küll ta `mõtles ja `kaalus, ei teand mis tehaPlt; ma `kaalse kas lää või ei lää; ma ei saa periss `otsust `anda prilla seeni kui ma `järgi kaalu sedä `asjaHel || usutlema sa kui `hińge kaalut, sa usu‿i tõistSeVrdkaaluslõma 6.(piibli või lauluraamatu abil) ennustama, arbuma `kaalus `aigusi ülese, `võtme `piale pani raamatu, `rääkis seda `aigust, kellega tuleb tänd parandada, kui `õigus oli kellega tuleb parandada siis läks `ümmere kohe, see oli see `kaalumine; vanaema `kaalus laulu raamatu ja `võtmega, `kaalus `aigusi ülesePär; metu kord pime Anu `kaalus `lõngade ja odra teradega - - nii nad (kasvajad) kadusid ääVänVrdkaalima Vrdkaaldma1