kaalastkaala|stReiSaaMPuhNõoSanV, -ssKod 1.kaela ümbert, küljest `ühte `päeva pole `rangi kaalast ää (hobune alati tööl) Rei; võta ripeńts ää kaalastSaa; obene alate rangin, ei õlegi `ranga kaalass suand ärä võttaKod; mine vahel kabel kaalast mul ärä ometigi (öeld, kui kellestki tüdinud ollakse) Krk; `elme võti kaalast `väĺlaLei 2.(kellegi) käest, tülist, vastutuselt ära si̬i̬ asi sae mul kaalass ärä, ei õle muret tämägäKod; är läit́s kaalast ottigi (ometi) vahelKrk; ku mul söödik kaalast ärä saab, mes mul viga siss elädäNõo; no sai ar śjo tü̬ü̬ kaalast, śjoost tü̬ü̬st `päśsi prii; ma saadi timä kaalast arʔSeVrdkaelast