kaal5kaal g kaalaHiSaaJuuKuuKKodKõpVileL 1. a.kehaosa, kael nii petka kaalaga inimene etEmm; kaala sooned `aigedKäi; suured vollid löövad `sisse, siis pügalad kaala pεεlPhl; pańnin saĺli `kaala, mud́u on kaalale küĺmSaa; võtab kaala ümmer `kińni ja annab suudKod; rüi, si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatud; pikk kaal nagu kurelVil; obesal kaal ärä õõrut,taossa `kitsaTrv; künnap om lehmal kaala päälPst; kaal `ringi, pää seĺlän (hobusel) Krk; kaal jäi `kangess; kaal kui ratta rummRan; `linna kakuti ku `vihma satte, siss ollit esi ka kaalani likkePuh; Kena kaal keträjäle, kerge perse kudajale (tervitus töötavale naisele külla minnes); mul `olli ka vanast rammun kaal ja paksNõo; pańnin vikati talle (ussile) kaala varre pääle, `naksin tedä `preśmäKodT; tsial `atla, `paistass kaal äräOte; mihel om kaalal liṕs; taosse om obõsiil kaalalKrl; tä muŕd ärʔ uma kaala (kaelaluu) Rõu; Kaal must ku rattanabaRäp; üü, sa olt nii `kangõ kaalaga kui susi, painu ui kohegi tu kaal; ni väega murt `kaala (kael valutab) Se; pikä kaalaga hopõn olõ‿i hüä hopõn, ka kui kuŕgLut; kaala kandma ~ taluma 1. pead püsti hoidma kahe `kuune `kanva `kaala, viie `kuune `tunva `vitsaKod; kate kuine kand `kaala, viie kuine võtt vitsa `piiuKrk; ei kanna˽`kaala, pää juńks otsahSe 2. töövõimeline, tööks suuteline olema kes vähäkese akab `kaala `kanma, lapsed, `pantse `ti̬i̬ńmaKod; ma nakassi maast madalast võõrast `orjama, nigu ma nakassi `kaala `kanmaRan; Nigu kaala nakab kanma, nii õkva orja ohja kaalaNõo; Kavva naist lat́sist no˽silmä `rõ̭õ̭mu um vai, nigu˽`kaala nakkasõ˽`kandma, nii kotust `kaosõRõu; kaala murdma ~ kaalaga vedama jõuproovimise mäng: nöör või rihm seotakse mängijate kaela ümber ja tõmmatakse vastasmängijat kaelaga enda poole kaalaga vedämine on üks mäng. lähmäkaalaga vedämä, rihim kaalan ja vedädKod; ku ńaa `kaala `murdva, siss `laskva käpile, `pandva kabla `kaala ja `kiskva nikuʔ vereväst lääväʔSe || turi katsiratsi kaala pääl (kukil) Trv; katesekümment om kaala pääl (80 a. vana) Krk || kurk, kõri lips one kaala allKod; egä neil [vammus] es oole kaala alt `kińni, kikk i̬i̬st oĺli `lahtiVil; suutäis läits kaalast `alla nigu `jõnkstiNõo; `ni̬i̬ldse suurõ `kartolitüḱü `kaala, no neelisklessSan; `serbä˽`piimä pääleʔ, muidu jäät kaalast kińniʔ (toit jääb kurku kinni); `ḱaolõ lätt kesvä uhak `kaala, sõ̭ss inäp ei kuuguʔ Urv; ei lääʔ kaalast `allaKrl; Süük karas kaala (toit sattus hingekurku) Har; miä kajoh tu kaalah (ei ole midagi süüa) Vas; kui om kaala `haiguśs, võtaʔ mett `suuhtõ, määriʔ kaala `pääle, saasõ kaal `tervestRäp || vähilakk vähäl süvväss kaal ja kaits `kintsuKrk; vähjä sõrg ja kaalSan; vähä kaalRõu || figjoba külmä kaal om käänet, lääp tagasi vähä; nüid om külmä kaal murt (ilm hakkab soojemaks minema) Krkb.figküll si inimene kiidäb kas kaal `kat́kiKod; suu ehen sula sõber, taga seĺlä `lõikass `kaalaKrk; suu i̬i̬n om libe ja ää, säĺlätaga `lõikab `kaala tõeselRan; suu iih, siss tüküss `persehe, a sälä takah `lõikass kaala `maahaSe | kuda käsi ti̬i̬b, nõnna kaal kannabKod; mia uma käsi käänd, tu̬u̬ uma kaal kandHar | ega nali `kaala ei `lõikaNõo; lihane ki̬i̬l `lõikap `luutse kaala `õkva läbiKam | murra kas kaalKod; tü̬ü̬d om kas murra vai kaal otsast äräHel; Ku˽vi̬i̬l paĺlo kõ̭nõlat, sõ̭s ma˽käänä sul kaala katõkõ̭rraRõu | eidab kaala `pεεle, äi tee töödEmm | Üle kaala sadanu (rasedast) Trv | ei˽tiiä kas jäi no˽kaala pääle (jäi kuhugi kinni); nii kõnõĺ taa, et sa kohe kaala pääle `jäie (sai otsa) Har | `Õigõ mi̬i̬ss joht `hindele säänest naist `kaala `määri `lasknu õs; Kagu˽pańd nu̬u̬ŕ inemine uma kaala paku pääle (sooritas kuriteo) Rõu | Hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemäRõu; nii `ütlesski sullõ tu̬u̬ sõna nigu `kaala `kargass (vihastab) Se; kaala peal(e), pealt 1. tülinaks, mureks; tülinast, murest Jähi vanamate kaala pεεleEmm; nee (tööd) olid pohas inimeste kaala pealRei; si̬i̬ inime one riśsiss, käib su kaala `piäle alateKod; mis rõõm sääl saa olla vi̬i̬l, ku mure kaala päälTrv; sis olli sõda kaala pääl, `püssek lasive ku raginenHls; nüid om kiḱk kaala‿päl, rügä om valmiss, einä kähen alle, linal om tuli sehenKrk; eläb tõese kaala pääl (teise kulul) Puh; mia toda `endä kaala pääle ei võtaNõo; um tõsõl kaala `pääle ku väitsPlv; näĺg kiputass kaala pääle, sel jo `tü̬ü̬hüge lättSeVrdkaalan, kaelas 2. lähedal si̬i̬ on `nuhtlus sii pu̬u̬d́ siin kaala päälVil; üle pää ja kaala hooletult, lohakalt si̬i̬ om üle pää ja kaala tettu nigu ossendussRanVtülepeakaela 2.ülekantult teat kehaosade, esemete, tööriistade jms kitsamast, peenemast osast a.kehaosadest kolli (härjakara) kaalPhl; põie kaalHls; õlekõŕs tsusati sääld kusima kaalast `sisse ja mõni `erneterä kah, siss `aeti kussim `õngu täis. siss köideti nööriga `kinni tu̬u̬ kusima kaal, et õng `väĺlä ei tulõOte; mao kaalKrl; kusõmakaal om lühükene lõigatHarb.tööriistadest ja muudest esemetest Akikerves on laia öhuse tera ja pitka kaalagaEmm; käiä vändä kaal; kuadi (ladva) kaal; lina piho kaal. kaal on kupode pu̬u̬l. kaalass õled sidonudKod; rańtspaĺk `vällä keilit partsikaalanKrk; `saapa kaal (kitsam koht pahkluu kohal). saabass om siit `valla kaala kottelt. siit kaalast olli `kitsa; kirvess om kaalast ärä käänet. tõisipidi lüüp `lihku ja tõisipidi lüüp sügäväss puu `siśsi; nüid änäp `tiiru ümmer ei kua, nüid võta `kaala. tõise silmäst `tõmba tõise läbi. si̬i̬ om `kaala `võtmin (sukasilmade kokkuvõtmine suka lõpetamise puhul) Krk; `vankri ratass kaalast är `käändünüHar; `kitsa kaalagaʔ (kraega) Se; adra kaal adra kaal – adra terä mant seniss ku `ti̬i̬sleni. turbast ai adra kaala etteKrk; adra kaala alune om siiva ja väedse vahel. `künmisega ummistab vahel kaala alt äräRan; adra kaal jääss mullaga `kinniOte; pudeli kaal pudeli kaal oo `kitsamKod; koer poiss, pessäp pudõldõl kaala pääld äräPuh; mõnel pudõlil om `kolde ja kollete otsan om tu̬u̬ pudõli kaalNõo; ma `aie koŕgi podõlikaala `sisse, et ei päse luh́vt välläHar; Peräst `puuldõ `naati `võtma pudela `kaalõ voŕstivalamise jaossRõu; puteĺ kaalaga; klaasi kaalSe; viiuli kaal viiuli kaalal pannas keeled `pääleSaa; viiuli kaal, kost `käege `kinni võtatKrk; viiuli kaal om kos keele pääl omavaNõo; voki ~ lühi kaal voki kurk; kaala heitma, jooksma, pilduma, viskama oḱk om sitt, ei saa kedräde, `viskass `kaala (heidab lõnga lühi ja pooli vahele); `kaala `viskass, `kaala pild, lühiravva ümmer, sõ̭ss om kaalan lõng; kudamise man lõng ju̬u̬sk `kaala (kulub kangakudumisel karvaseks ja katkeb), om sitast kedrät, om ümmer pantKrk; voki kaalast `lasti `alla kui kedräti; lang läits `kaala, ammaste küllest tulli ärä, ju̬u̬sk sinna vahete `pääle, `värtne ja siivulise vahe `pääleRan; miu tütär - - mugu `sõkse voḱki valiste ja laśk voki kaalast tu̬u̬d `langa `allaNõo; kui lang aagi päält ärä lätt, siss lätt `kaala, siss `keträss `kaalaKam; ei olõ `langa ratta kaalast `alla `laskunuʔ (ei ole kedranud); no˽hiidi˽sa mul `kaala (lõng läks kedrates üle pooli otsa); rõibõʔ (vokk) pill `kaalaHarc.kõrsviljadest jm taimedest Oder kasus naat keer kaala pεεlEmm; `leike kaal – ümarik ring `leike päl, kust lehed `kasvavadRei; näväd (odrapead) on õrnad kaala ju̬u̬rest murravad maha kui vanemast lähäbKod; keśu kiśk kaala `rõnksi, pää mahan; kesväl kõrre kaalast lääp nõrgass, pää är lokisten. kesvä pää kaalast lääve nõrgassKrkd.ehitiste jms osadest truubi kaal (kivilõõr truubi ja korstna vahel); [veski] päävõlli kaalal om raud võrud `ümbre. all om maa kivi, kos kaala ase `siśse `raotu, `kaala määritäss tavo·tiga ehk eligaRan; pilli kaal (puust toru alumise veskikivi keskel); mine võta riihhetarõst kurukaala päält tu̬u̬ lambikõnõ; kuru kaala pääl om ahu veerekse päälHar 3.kitsas maa- või veeriba; maa- või merekitsus üks kaal [heinamaal] lähäb metsäde vaheleKod; `kitsa kaala kottelt käip [jõest] ti̬i̬ läbi; [järve] `kitsa kaala kottel om liivane põhiKrk; aenama kaal; järve kaala pääl pü̬ü̬sime kala. me pannime ku̬u̬ritse järve kaala ette, kos vesi ju̬u̬skNõo; nu̬u̬ olliva aena kasuja kaala, kos keväjä vesi üle lät́s; `põlde vahel üt́s `väikene vahekene, tu̬u̬ om kaal; ubaleht - - `kaśvi `kaalu päälKam; tu̬u̬ aenamaa kaal ju̬u̬sk `alla sinnä suhu; pane obene sinnä `süümä, sinnä niidu kaala `pääleOte; võrõndiku kaal om ahtõmb ja õhukõnõ, siss lätt äkki sükkä. võrõndiku `kaalu pääl `ollivõ˽suurõ˽kalaʔSan; tan om üt́s ahtakõnõ niidukaalKan; suu`kaalu pääl ummaʔ londsakuʔPlv; järve kaala otsakõnõ olõ õi lajakõnõ; om säidse `versta su̬u̬ kaalSe