jõu|mees 1.tugev inimene; vägimees jõumehedel oo tugevad `muskledTor; uass-`uassalt kadub jõud. minev`uassa õlin `rohkem jõõdumi̬i̬sKod; jõumehed käisivad `tsirkustes, ehk `maadlustelLai; suur tukev mi̬i̬s `olli, kutsutigi jõvvumehessNõo; timä um kõva `jõuga nigu jõumi̬i̬ssPlv 2.rikas, jõukas inimene õlin ikke perega ühes `süömises, ku õlin jõumies ja pidasin sulase ja `tütrikuLüg; ega siis `määratud `inda õld, jõumees `maksis `rohkemb jaKad; nii jõu mees et `laśsid uue `mööble tehaPlt; si̬i̬ om iki jõu mi̬i̬s, kel oma varandust küll kähen omKrk || poja olliva täl jõvvumehe, üits aenuke loĺl poig `olli tälNõo Vrdjoumees