jõukas`jõu|kasLügJõhPöiMuh/`jõo-/ L(g `jõokaTõs) KI(jõõdu|kasKod), -kas(s) TrvKrkTKrlHar/g -katsõ/ RõuPlvRäp, `jöu|kasSaKäi, jõvvu|kas(s) NõoRäp, g -ka 1.rikas, varakas kie õlid `jõukamad, tegid õlut ka `jõulustLüg; `jõokas kohtMuh; `jöukade lapsed said vanast εε koolidudKäi; ega `jõukatesse peredesse taht `kiegi ia mielega `tienima `minnaVMr; `jõukad inimesedPlt; mis ned `jõukamad juudid `oĺlid, ni̬i̬d käisid peris obosega koheKJn; nüid om vähä `jõukapess saanu, nüid ta akkass nõna `tõstmeKrk; `talve `olli `jõukambil mestel rebäsenahast mütsiNõo || rikkalik, rohke kõhn `lõikuss, ei ole `jõukass, `saaki vähäKam; `jõukembeh ja rikkembeh taloh oĺlivaʔ ńää (kahvlid) küll jo ammuʔ olõmahRäpVrdjõuakas 2.tugev, jõuline meda `rohkem inimene saab `söödud, seda `jöukam on inimeneKär; ma `mõtsi (mõtlesin), kudas talu naised nii tublid ja `jõukad onPöi; õle vai kui jõõdukas, aga ike õled väsinudKod; kui ta ikka oli `jõukam ja `tervemLai || jõudu andev kaara jahu om jõvvukambNõo Vrdjoukas, jõulik1 3.rammus; hästi kasvav emä ise rammusa ehk `jõuka muadugaKod; `jõukass kõrrõ vili lokassKam || viljakas teie pu̬u̬l omma iks `jõukamba maa, sääl saava paarkümmend seementKam 4.jõudus, (kiiresti) edenev tõisel latsel om täie `jõuka kasume, mõnel neid (täisid) ei ooleKrk; `jõukass tüüHar; `jõutsa tü̬ü̬ lätt edese, om `jõutsa ja jõvvukassRäp