jõuetujõue|tu g -tu(ma) eP(-ö-Sa, Rei); n, g jõvve|tuKod(jõõdetu) M(-duKrk) TKrl, jõvvõ|tuNõoRõnKan, -du(ʔ) g -duRõuPlv, -doʔSe; pl `jõuetummadLüg, `jõuetu g -maHää 1.ilma jõuta, nõrk, väeti, võimetu; vilets, kehv üks kasuja loom, ei ole jõund oma kasu täis kasuda, jõuetu, kehvaMih; panid ühe jõuetu lapse `tööle, kes ei jõua veel tööd tehaLai; obene jõvvetu ehenTrv; ta om nõnda jõvvetuss ärä jäänu, jala kävve `risti all, kõiguss `jalge pääl; jõvvetu keśu, muist kasvass, muist jääss lühepessKrk; Leena jäi peräotsa pääl periss jõvvetussRan; [ahtmisel] üt́s olli `siśse (~ ette)`kanja, kui jõvvõtu, siss kat́s `kanjatKam; üt́s om vana ja jõvvõtu, tõnõ om nu̬u̬ŕ ja mallõtuKan; sääl [pääsukesepesas] oĺ `sääntsit jõvvõtuisi `poigõ kahPlvVrdjouetu 2.aegaviitev, mittejõudus, väheedenev [mustikad] on vägä `jõuetummad `kõrjadaLüg; tõesel on `jõudus tü̬ü̬, tõesel jõvvetuKod; tee on `tuhkjas ja `raske - - jõuetu on `käia, ja vähe jõuad edasiLai