jõrinjõrin g -aMuhHanJuuTrmKodKJn, jõrrin g jõrinahvPuh, Nõo(jõrin) Har/jõŕrin/ PlvVas, jõrrinaSan; eŕrin p erinätSe 1.jorin, (jutu)kõmin; põrin; nutt mehed tulid jutujõrinaga külastJuu; üks jõrin jõrina piale (vankrisõit) Trm; tuule jõrin nagu oudoga sõedetasse; jõrin õli, ei suand sõnadess `arvo; tu̬u̬n kase`saia, kui sa jõrinad ei jätäKod; voki jõrrinPuh; [uus köster] mõista ei nii nigu mi˽vana `keistri [orelit mängida], üt́s jõŕrin oĺl ennedäHar; lät́s nikuʔ jõrrin (müraga) VasVrdjõrinik 2. a.nurin, torin üks jõrin ühte`puhkuKJnb.toriseja va jõrin inimeKJn