Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 2 artiklit
jõnk1 jõnk g jõngi Muh Mar Mär Vig Rap ?
Krk(
jõńk), g jõngu Muh Mar(
jõngo)
Kse Hää Trm Hel;
jönk g jöngi,
jöngu Sa1. midagi lühikest, jämedat a. puunott, -jupp on see üks puu, võtad kolm `järko otst ää, jääb veel jõnk järele;
`kütsi nende puu `jõnkidega ahu sojaks Mar ||
pilvetükk, -rank sii oo üks jõnk, akkab `aama ülesse ja seal metsä kohal oo teine jõnk Mar ||
põhjasade paks kord pärmi (~
`mustuse)
`jõnki `põhjes Märb. jõmpsikas tiĺluk poisi jõńk Krk2. ebatasasus, jämedam koht lõngas või köies jõnk jõngi `peale, lõng võtab `otsi `peale, koi oo näd ää söönd Mar;
see oo naa `jõnka täis, see kolva `ühti Kse3. äkiline pööre, käänak, kõverus vaul jönk sihes Khk;
tuleraud `olli `kahte `jõnku, `kahte `järku;
kärbes aab nõnna `jõnku, ületsi ja alatsi aab `peale käsivarre peal Muh4. vannasadra adervars adra jönk, kus vannas `otses käib Krj;
oasad ja sagarid oo jõngu sihes Muh Vrd jõnkapuu5. hoog, hoop kiigu kah, anna `jõnku `juure Hää ||
?jõnks, nõks löö viil üks jõnk Trm ||
(suguaktist) koirad keivad `jönki `otsimas Khk;
seal olli ikka `sõuke jõńk `lahti et kole kohe Muh6. tige, järsk, vastutulematu, kalk (inimene) tige jõnk inimene;
üks va jõnk, jututa ja vihane alati;
jõngi jutuga;
jõngi olemisega Mär
jõnk2 jõnk g jõngi koka abiline perekondlikel pidudel (pulmad, matused, varrud, ka suuremad talgud) Esimene pulmapoiss viis supimoori välja, teine pulmapoiss ta jõngi Käi