jõhverdamajõhver|damaHääSaaSim, -demeHel, -tem (e) PstKrk; jõhvõrdamaSe 1.pidevalt ja aplalt sööma suu jõhverdab ikki pääs; sii on üks jõhverdajaSaa; küll sina võid aga alati jõhverdata, suu sie piab sul `liikuma ku värbulSim; lehmä om joba ni̬i̬ kardule kiḱk ärä jõhverdenHel 2.vahele rääkima jõhverdaja on, kis teiste jutu vahel räägib; minu vanemad `ütlesid. ära jõhverda `senna vahelHää 3.hullama, vallatlema mis sa iks jõhverdet, ei saisa paegalHel Vrdjõhmerdama