[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

jõhv jõhv g jõhvi Pöi Muh/g jõhve/ spor L(g jõhve LNg Mar Kse Mih Tor; jõhb pl jõhbid PJg, g jõhbe Vig Mih), K Hls Puh Nõo Ote San, jõhvõ Rõu Plv, pl jõhvaʔ Kan; jõh́v g jõhvi M Krl Rõu Vas, jöhv g jöhvi Sa Hi(johv van); johv g `johve Jõe Kuu Hlj; n, g jõvi Lüg(jõve) Jõh IisR(n `jõhvi), I; n, g jovi VNg(`johvi u) Vai(g jove); jõuh́ g jõhvõ, jeuh́, (j)iuh́ g jeuha, (j)ehvõ Se; jõuh́ g jõ(õ)h́e, jõõhõ Räp; jõuh g jõuhõ Rõu; jehv, eh́v g ehvi Krl; ih́v g ehvi, ihvi Har Rõu; ihv g ihva Se Lei Lut; jehve g `jehve, ihve g `ihve Lei, (j)iuh, ihv g ihvõ, ihve Lut
1. (hobuse) saba- (või laka)karv kuradi keha, `johved `leikas ära, `palja `tohlu jättis järele, nüid obu inetu Jõe; obuse sava jovist teha `permandu `arju VNg; miul on `siula `oige `pienest jovist `tehtu Vai; obuse jöhvid `pandi ühekorra loulupillile keeleks Jäm; lehmal ka änna `otsas jöhvid, pitkad peeniksed karvad Krj; piibu jõhv (jõhviga oli ühendatud piibu lips ja mundstükk) PJg; piibul oo jõhvidess plet́itud vahe Kod; `Vähju mõõdeti `siĺmest saba `jõhveni Vil; peenike lõng ku üits jõh́v Trv; vanast käesivä `ostja, et kas obese `jõhvi om Nõo || jõhvist õngenöör hobõsõ hanna ehvist tet́äs õ̭ngõ `ehvõ Se || jõhvika vars kurõmarjal om ihv manh, säält ta siss kasuss Har; mitte jõhvigi mitte raasugi, üldse mitte mete ka `jöhvi‿s ole kalu Khk; vassak [kõrv] äi kuule mette jumala `jöhvi; ta‿p usalda `jöhvigid vanamest Vll; jõhvi pealt karvapealt, täpselt jovi pääld sai kohe `tehtu VNg; jöhvi pεεlt `öige Jäm; sepp piab jõhvi päält nii tegeme, kudas tü̬ü̬mi̬i̬s käśk Hls
2. jõhvuss; ? kaan latsõlõ leiväʔ käe `sisse eläjäʔ nigu jõõh́eʔ. keedete makõt `rasva ja siäte moromuna `tolmo `sisse, võiete `paisõ `pääle ja jõõh́e kattõva ärʔ Räp; Ehveʔ nigu hobõsõ hand viih Se
3. jõhvhein mõned `niidavad suost `pilli `ruogo, ehk suo jõve, sie on `luomide alus kraam, pannasse `luomidelle `alle Lüg; Su̬u̬ jõuh, tu̬u̬ `püssü `väega illus kuh́ahn Rõu; ilveśs `valgõ tutt, tu̬u̬ om jõõhõ kasutaija Räp; vana jõuh́ jo är˽kuionu, kalõ˽kui vitsaʔ Se
4. jõhvpuu Jõvikuusk on `äste tibe puu, kõva kasvab suos. `Aasta`rõngad `pienikesed nigu jõvi IisR; jõhv on niesukene pienikene ja `äśti tiheda `süüga [puu]; teene on jõhv ja teene on lüli VMr
5. jõhvikas ihvaʔ suuh `samblide siäh Lut
Vrd jõuhk, jühv