jõhkatammajõhkatam(m)aVõnV 1.hulkuma, ümber aelema mis sa jõhkatat küllä mü̬ü̬dä, ku koton ei püsiVõn; meil oĺ üts hobõnõ, kiśk vaja `vällä, ütte`puhko jõhkat́, aeĺRäp 2.edasi-tagasi liigutama, loksutama, raputama mis sa toolist jõhkatatUrv; `kuurma halva tii pääl jõhkatass ärʔPlv; ta niikavva jõhkat́, kui ratta otsast aiRäp 3.pidevalt sööma jõhkatass ütte `puhko, tu̬u̬ ei saaʔ täüs kunagiKan; Kül˽tiä või vil ilman naid ubiniid jõhkatada, ei˽nakka tel kõtt ka valutammaUrv Vrdjõhkerdama