jäledusjäledu|s g -seEmmMärhvKse, TõsHääTrmHlsKrkPuh(-ss); jäĺedu|ss g -seNõo; jäledü|s g -seKrlRõu/-ś/ 1.jälestus `tuńtsin suurt jäledust, kui seda `aśja näginMär; jäledüsegaʔ kai sedäRõu 2.kole, hirmus olend, asi, nähtus igävene jäĺeduss om, ti̬i̬p serätsit jäĺedit tüḱke; suur must peni `saissõ nigu mai·lma jäĺeduss säälNõo || (kirumissõna) ossa jäledus! ossa vanatońt, küll olli jäledus (madu „kõndinud“ sahvris piimanõude vahel) KrkVrdjälehüs, jälendüs