jäinejäi|ne g -se p jäist, jäisetJämKhkVllPöiMarMärKseHanHääHagTürPstHlsKrk/p jäiset ~ jäinet/, g -tseTrv; `jäi|ne g -se p jäistKuuVNgHi(p jäisedRei) hvRis 1.jääga kaetud või koos, jäätunud; külmunud, kõva `jäine `riieKuu; maa one juo `jäine, ei siit saa `karduli enamb kädeVNg; jäine vesi - - kui veel `kildusid sihes on; on nii jäine tee – obu piab vahe olemaKhk; vesi on ära külmetan, `ämmer üsna `jäineRis; kui kebadel või talvel tied na jäised, siis regi `viitabHag; ti̬i̬ om libeve, jäine, ei kurda jala allKrk 2.(väga) külm jäine tuul puhubKhk; jäine ilmTrv; si̬i̬ om nõnda jäine juuvva; igävess jäise `vi̬i̬ge ju̬u̬t eläjitKrk Vrdjääne